Kuidas hinnata alkoholireklaami mõju? Küsi lapselt, mida ta jõi.

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Muud nagu väga polnudki. Autor/allikas: Mailis Tõnisson

Oksesed. Kusesed. Purjus. Või väga purjus lapsed. Umbes 250 sellises seisus alkoholi kuritarvitanud alaealist sattus kolme aasta jooksul, 2005–2008, Tartu lastekliinikusse või Tallinna lastehaiglasse.

Enamik neist jõudsid haiglasse õhtul või öötundidel, kella 17.00 ja 2.30 vahel. Umbes pooled neist olid alla 14-aastased – neist noorim kaheksa-aastane –, pooled vanemad, kuni 18-aastased.

Kui arstid neilt küsisid, millest noored end purju jõid, oli enim levinud vastus: viin, viski, brändi või mõni muu kange alkohol. Ent perioodiliselt, nii-öelda kahe lainena, kuulsid arstid sagedamini vastuseks: “Aramist jõin”. See äratas tähelepanu. Miks saab muidu anonüümne alkohol endale aeg-ajalt nime?

“Kui tavaliselt lapsed ei nimeta joodud alkoholi kaubamärkide nimesid, siis meie uuringus tulid selgelt välja kaks gruppi, kes teadsid väga täpselt, et nad jõid just Aramist,” rääkis doktorantuuris lastel alkoholist tingitud kliinilist pilti uurinud kohtutoksikoloogia ekspert ja Tartu ülikooli laborimeditsiini assistent Mailis Tõnisson.

“Need grupid tekkisid siis kui televisioonis jooksis Aramise reklaam. Seal näidati, kuidas üks neljast musketärist paneb Aramise pudeli lauale sõnadega: ära tõin! See on punane rätik härjale ehk puberteediealisele, kes toobki selle pudeli ära,” rääkis Tõnisson. “Kui reklaam kadus, kadusid ka lapsed, kes Aramist jõid. Kui reklaam uuesti eetrisse jõudis, olid ka Aramise-joojad tagasi.”

Tõnissoni ja tema doktoritöö jaoks andmeid kogunud meditsiinitöötajate selline kogemus ütleb: meedias näidatud alkoholireklaamil on silmanähtav mõju noorte alkoholi tarbimisele.

“Tõsi, meie uuringu eesmärgid olid teised ja need kaks selgelt välja joonistunud Aramise-joojate gruppi ei ole statistiliselt piisavalt suured, et olla olulised – kokku umbes 20 alaealist. Sellepärast on nähtud seost teaduslikult ka tagantjärele väga keeruline tõestada,” selgitas Tõnisson. Ent see ei kahanda leitud tähelepaneku väärtust ega muuda teadlase veendumust: “Jah, reklaam mõjutab noorte alkoholi tarbimist. Väga otseselt mõjutab.”

Sellepärast tunneb Tõnisson heameelt, et lõpuks ometi on hakatud arutama alkoholi reklaami piiramist. Samas teeb teda murelikuks, et Eestis ei ole professionaale, kes tegeleks raske tervistkahjustava joobega haiglasse sattunud noorte ja nende probleemidega pärast seda, kui neile on meditsiiniline abi antud.

”Emmed-issid tulevad neile parimal juhul haiglasse järgi ja viivad koju toibuma. Ja siis see tavaliselt nii jääbki. Ent kord juba sellisesse seisundisse sattunud noored vajavad oma elustiili muutmiseks spetsialistide tuge,” sõnas Tõnisson. “Vastasel korral on suur oht, et osadele neist saab saatuseks surra kahekümneselt maksatsirroosi. See haigus ei teki üleöö. Noored täiskasvanud, kes selle kätte surevad, on alustanud regulaarset joomist juba varases teismeliseeas.”

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: