Eestis on umbes 600 last, kes süstivad või kellele süstitakse insuliini vähemalt kolm kuni neli korda päevas. Või antakse seda neile spetsiaalse kaasaskantava pumba abil. Nende kõhunääre ei suuda seda ise toota.

Insuliini peamine ülesanne on veres olev glükoos energia tootmiseks rakkudesse viia. Kui insuliini ei ole, jääb keha olenemata söödud toidukogusest energiavaesusesse – janu ja söögiisu suurenevad, kehakaal langeb. Diagnoosi ja ravi hilinemisel võib tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, nõrkus, teadvushäired.

600 last – see on umbes 25 klassitäit õpilasi. Kuid paljud neist ei käi veel kooliski.

“Kui varem haigestusid meil esimest tüüpi diabeeti enamasti 10–14-aastased, siis viimasel aastakümnel on haigestujaid enim just 5–9-aastaste seas,” räägib Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku juhataja professor Vallo Tillmann murelikult.

Eriti keeruline on veresuhkru jälgimine ja sobiva insuliini doosi leidmine ning selle manustamine väikelastel. “Jah, esimest tüüpi diabeedi avaldumine aina nooreneb ja enam pole haruldased ka alla aastased patsiendid,” tõdeb professor.

Sellises vanuses diabeediravi paneb proovile nii arstid kui perekonna.

“Haiguse edasilükkamine, kasvõi ühe või kahe aasta võrra, oleks juba suureks abiks,” sõnab Tillmann, keda möödunud aastal laste diabeedi uurimise eest riikliku teaduspreemiaga tunnustati.

Ta usub, et ühel päeval võib laste diabeedi avaldumise edasilükkamine olla võimalik. Selleks annavad lootust uued teadmised, mis on muuhulgas kogunenud suurest Eesti, Soome ja Karjala laste diabeediuuringust DIABIMMUNE.

See on viimase poole sajandi ulatuslikum teadustöö, milles Tartu ülikooli kliinikumi lastekliinik on osalenud. Ainuüksi Eestis oli kaasatud ligi 2000 perekonda ja tehti üle 5500 uuringuvisiidi.

Kogutud andmetest, mida uuriti koos Helsingi ülikooli ja Bostoni Broad instituudi teadlastega, selgus, et soole mikroflooral on esimest tüüpi diabeedi väljakujunemisel oluline roll.

“Kuigi meie tööst ei saa otseselt järeldada, et võiksime diabeedi täielikult ära hoida, on lootus, et soole mikrofloorat mõjutades saame haiguse avaldumist vähemalt edasi lükata,” täpsustab professor. “Uuringu tulemused avavad tee uuele võimalikule ravimeetodile.”

See tähendab, et kõrge geneetilise riskiga lastele võiks välja töötada toidulisandi või jogurti, mida on rikastatud teatud mikroobide seguga või nende poolt produtseeritud ainetega. Need mikroobid või ained peavad olema aga lapsele ohutul kujul, kuid samas säilitama immuunsüsteemi stimuleeriva toime.

“Kuna meie uuring kinnitab, et immuunsus areneb välja juba looteeas, siis võib-olla võiksime sellega isegi emade immuunsüsteemi stimuleerida,” räägib Tillmann. Samas nendib ta, et haiguse ennetamiseks tõhusa ja tervisele ohutu bakteritekoosluse leidmine ei saa lihtne olema.

Kuidas tulemusteni jõuti?

• Kõrgenenud geneetilise riskiga vastsündinuid jälgiti sünnist kolmanda eluaastani.
• Selle ajaga toimus igal lapsel 7 läbivaatust.
• Igal läbivaatusel võeti uuringus osalenud lapselt vereproov ja ninakaabe viiruste kindlaks tegemiseks. Lisaks koguti jooksvalt kümneid proove roojast.
• Vanemad täitsid päevikut laste dieedi, võetud ravimite ja põetud haiguste kohta.
• Võeti proovid rinnapiimast, madratsitolmust ning joogiveest.
• Lisaks oli 3-aastaste rühm, keda uuriti ka 5-aastaselt
• Kogutud andmete analüüs jätkub ja oodata on mitmeid uusi huvitavaid tulemusi.​
  

Kuidas soolebakterid diabeeti mõjutavad?

Järelduseni, et soolebakterid mõjutavad esimest tüüpi diabeedi välja kujunemist, jõudsid teadlased pärast seda, kui olid põhjalikult uurinud 33 geneetiliselt kõrge diabeediriskiga last ja nende soolestikus olevaid baktereid.

Kõrgemat geneetilist diabeediriski oskavad teadlased hinnata kindlat tüüpi geenide (HLA II klass) osakaalu järgi, mis moodustavad esimest tüüpi diabeedi geneetilisest riskist 50 protsenti.

Need riskigenotüübid on levinud umbes 15–20 protsendil valgenahalistel inimestel, kuid diabeeti haigestub neist vaid 5 protsenti.

Seega kehtib ka siin tõsiasi, et “halvad geenid” üksi haigust ei tekita – enamusel, kellel on kõrge geneetiline risk esimest tüüpi diabeedi tekkeks ei haigestu sellesse kunagi.

Esimeseks tunnuseks, et lapsel võib areneda esimest tüüpi diabeet, on diabeedi autoantikehade ilmumine verre ja nende olemasolu on võimalik kindlaks teha vereprooviga.

“Esimest tüüpi diabeedi autoantikehasid on mitmeid. Kuid kui inimesel on veres juba kahesugused diabeedi autoantikehad, siis tõenäosus, et ta kümne aasta jooksul haigestub, on umbes 80 protsent.,” näitlikustab Tillmann.

Nüüd jõuamegi soolebakterite juurde. Teadlased leidsid, et enne haiguse kliinilise pildi avaldumist – see tähendab näiteks suurenenud janu ja urineerimist ning kehakaalu langust – langeb soolestikus erinevate mikroobiliikide arv.

Teisisõnu: lapsed, kelle veres on juba diabeedi autoantikehad, kuid kes suudavad hoida oma soolestikus erinevate mikroobiliikide arvu suurena, võivad saada oluliselt rohkem tervena elatud kuid või isegi aastaid kui need, kelle soolestikus sel ajal erisuguste bakterite arv väheneb.

Eesti lapsed ja esimest tüüpi diabeet:

• Laste diabeeti haigestutakse üha enam ja üha nooremalt.
• 25 aastaga on Eestis haigestumine sagenenud kolm korda.
• Iga 100 000 lapse kohta haigestub Eestis igal aastas umbes 30 uut last.
• Esinemissageduselt kuulub Eesti Euroopa keskmiste hulka.
• Eesti, Soome ja Karjala laste võrdluses on Eesti lastel kõige madalam ja Soome lastel kõige kõrgem geneetiline risk esimest tüüpi diabeeti haigestumiseks.
• Kõrgendatud esimest tüüpi diabeedi tekke riskiga HLA II geene kannab 16 % Eesti, 17 % Karjala ja 23 % Soome lastest.

Kõhubakterite “võimsus” on erinev

Kõige olulisem tulemus DIABIMMUNE uuringust avaldati aga selle aasta ajakirjas Cell, kus kirjeldati ka mehhanismi, mil viisil soolebakterid diabeedi teket mõjutavad.

Saades kinnitust, et mikroobi liikide mitmekesisus soolestikus pakub mõningast kaitset esimest tüüpi diabeedi eest ning et see kaitse pannakse paika juba lapse väga varajases arenguetapis, täpsemalt emaüsas, uurisid teadlased põhjalikumalt kahte kurjakuulutava nimega, ent väga tavalist soolebakterit Escherichia coli ja Bacteroides.

Nende kahe liigi puhul on teada, et esimene neist suudab immuunsüsteemi tööd oluliselt tõhusamalt stimuleerida kui teisena nimetatud.

“Tublimaid” Escherichia coli baktereid leidus Karjala laste soolestikus oluliselt rohkem kui Eesti ja Soome lastel. “Laisemate” Bacteroides bakteritega oli lugu jällegi vastupidine – neid leidus rohkem just Eesti ja Soome lastel ning vähem Karjala lastel.

Kui siia kõrvale asetada fakt, et Karjala lastel esineb diabeeti kolm korda harvemini kui Eesti lastel ja koguni kuus korda harvemini kui Soome lastel, näib, et immuunsüsteemi tugevamini stimuleeriv Escherichia coli suudab takistada diabeedi väljakujunemist, kuid leebem stimulaator Bacteroides mitte. Seda kinnitasid ka uuringu käigus tehtud hiirkatsed.

“Seega, Eesti ja Soome laste soolestikus kasvab rohkem sellised mikroobe, mis stimuleerivad immuunsüsteemi vähem ja ei ole võimelised takistama hiirtel diabeedi väljakujunemist. Karjala laste soolestikus elab aga rohkem just selliseid baktereid, mis stimuleerivad immuunsüsteemi paremini ja on vähemalt hiirtel võimelised vähendama ka diabeedi esinemissagedust.

Sellest hoolimata jääb lastearst Tillmann ettevaatlikuks, ega soovita tavaliselt kõhulahtisust ja raskeid infektsioone põhjustavaid Escherichia coli soolebaktereid iseseisvalt sisse süüa.

“Suutsime esimest korda kirjeldada mehhanismi, kuidas mikroobid esimest tüüpi diabeedi teket mõjutavad. See näitab, et haiguse avaldumist on võimalik mikroobidega mõjutada. Järgmiseks tuleb selleks vaid õige viis välja nuputada,” avaldas Tillmann lootust uue ravimeetodi väljaarendamise suhtes, milleks võib olla ka näiteks väga täpselt väljatimmitud ja õiges tasakaalus mikroobidega rikastatud jogurt või mõni muu toidulisand.

DIABIMMUNE uuringuga saadi teada...

... kuidas soolemikroobid mõjutavad esimest tüüpi diabeedi teket;
... et bakterite suurem liigirikkus soolestikus annab esimest tüüpi diabeedi vastu suurema kaitse;
... et Karjala vastsündinute immuunsüsteem on küpsem ja rohkem välja arenenud kui Eesti ja Soome vastsündinutel;
... et Karjala laste soolestikus esineb rohkem immuunsüsteemi tugevalt stimuleerivaid Escherichia coli baktereid, mis on võimelised hiirtel pidurdama esimest tüüpi diabeedi avaldumist.