Üks enamtsiteeritud teadusartikleid rinnapiimast, tsiteeritud rohkem kui 230 korral, ilmus möödunud aasta jaanuaris ja selle juhtivautor dr Cesar Victoria tuli välja ebameeldivalt üllataate faktidega: vaestes riikides imetatakse vähem, rikastes riikides aga lühemat aega. Sama artikkel tõi aga välja terve rea imetamise positiivseid mõjusid.

Lastel, kes on saanud rinnapiima vähemalt kuus kuud, on hilisemas elus vähem eluohtlikke nakkusi ning nende hulgas esineb ka vähem enneaegseid surmasid. Samuti on neil lastel vähem hambumushäireid, näiteks alumiste hammaste asumist ülemistest liialt ees või taga. Rinnaga toidetud lapsed on targemad kui lühikest aega või üldse mitte rinnapiima saanud lapsed.

Üha enam uuringuid osutab sellele, et rinnaga toidetud laste hulgas esineb hilisemas elus vähem ülekaalulisust ja diabeeti. Kõik eelmainitud mõjud on lapse tervisele pikaaegsed, mõned terveks eluks.

Rinnaga toitmisest on kasu ka emadel, kuna vähemalt kuus kuud imetanud naistel esineb vähem rinnavähki ning vähendab diabeeti ja munasarjavähki haigestumise ohtu.

Dr Victoria ja tema kaasautorid nimetavad rinnapiim personaalmeditsiiniks, mis on justkui pika ja terve elu pant.

Seega mõjutab rinnapiimaga toitmine tegelikult pikaajaliselt kogu rahva tervist. Teadlased on püüdnud arvutada ka seda, milline oleks imetamise majanduslik mõju. Ühendkuningriigis 2010. aastal tehtud uuringu kohaselt võiks imetavate emade arvu kahekordistumisel hoida Ühendkuningriigis aastas kokku 31 miljonit naela.

Ehkki taoliste uuringute puhul ollakse ettevaatlik summade väljatoomisega, kuna rahva tervist mõjutab veel suur hulk tegureid ning ravimiseks kulutamata jäänud raha tähendab osalt ka paremat enesetunnet ja suuremat panust majandusse.

Ühe veidi selgepiirilisema arvuna on professor Victoria ja tema kaasautorid välja toonud, et kui imetamine kasvaks nii arvuliselt kui ka ajaliselt, võiks selle abil maailmas hoida ära igal aastal 823 000 imiku surma ning 20 000 rinnavähist tingitud surma.

Rahvusvaheline teadlastegrupp aga on täheldanud, et rinnaga toitmine sõltub sissetulekust. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides saab rinnapiima vaid 37 protsenti alla 6-kuustest imikutest. Osaliselt on selle tinginud vajadus töötada edasi kohe pärast sünnitust. Madala sissetulekuga riikides on peamine põhjus aga asjaolu, et emade toitumus on sedavõrd kehv, et neil pole võimalik rinnaga toita.

Võiks arvate, et kõrge sissetulekuga riikides on olukord parem. Mõnes mõttes on, kuid teises mõttes jällegi pole. Nimelt imetavad kõrge sissetulekuga riikides emad lühemat aega. See võib olla tingitud vajadusest minna tagasi tööle.

Hoolimata külluslikust teaduskirjandusest, milles on tõestatud rinnaga toitmise pikaajalised positiivsed mõjud tervisele, kasvab jätkuvalt imikutele mõeldud rinnapiima asendajate tootmine ja väheneb imetamine.