Eelnevad uurimused on viidanud, et diabeeti haigestumist võib riskirühmas sagedasemaks muuta imikute toiduga võõrvalkude saamine. Selliste valkude hulka kuuluvad ka lehmapiimavalgud. „Selle tõttu alustasime 2002. aastal ülemaailmset uuringut 2159 imikul, kelle pereliikmetel esines I tüüpi diabeeti ning kellel oli I tüüpi diabeedi geneetiline risk,“ ütles Helsingi ülikooli rahvusvahelise TRIGR uurimistöö juht professor Mikael Knip.

Pärast rinnaga toitmise lõppemist said osad lapsed. täielikult hüdrolüseeritud kaseiinivalguga imikupiimasegu. Neid olid lehmapiimavalgud lõhustatud väikesteks peptiidideks. Teised lapsed said tavalist imikupiimasegu, milles lehmapiimavalgud olid terved. Lastele anti neid vähemalt kahe kuu jooksul 6.–8. elukuuni. Samal ajal ei saanud nad teisi lehmapiimavalke sisaldavaid toiduaineid. I tüüpi diabeeti haigestunud laste arvu välja selgitamiseks jälgiti kõiki lapsi vähemalt 10 aastat.

Tulemuste kohaselt polnud 11,5 aasta jooksul diabeedi ennetamise mõttes mingit vahet, kumba toitu lapsed imikueas said. Seetõttu ei ole ka vajadust muuta I tüüpi diabeedi geneetilise riskiga laste jaoks praeguseid imikute toitumissoovitusi.

TRIGR uurimuses osales 15 riiki Euroopast (sh Eesti), Põhja-Ameerikast ja Austraaliast. Projekti rahastasid peamiselt USA riiklik tervishoiu instituut (NIH), Kanada terviseuuringute instituut (CIHR) ja Euroopa Komisjon. Eestis osalesid uuringus Tartu ülikooli lastekliinik ja Tallinna lastehaigla.