Eestis paranes imikute kaasasündinud ainevahetushaiguste diagnoosimine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Nelja aasta jooksul on tuvastatud kaasasündinud ainevahetushaigushaigus 29 vastsündinul. Praeguseks on kõik lapsed saanud vajaliku ravi, neil puuduvad haigusele viitavad kaebused ja nad on eakohase arenguga.
Nelja aasta jooksul on tuvastatud kaasasündinud ainevahetushaigushaigus 29 vastsündinul. Praeguseks on kõik lapsed saanud vajaliku ravi, neil puuduvad haigusele viitavad kaebused ja nad on eakohase arenguga. Autor/allikas: Pixabay

Tartu Ülikoolis arendati välja Eesti jaoks sobivaim uus diagnoosimeetod, mis aitab avastada kaasasündinud ainevahetushaigusi varem ja tõhusamalt, kui see seni võimalik on olnud. Lisaks võimaldab uus meetod avastada vastsündinutel ühe sõeltestimisega ka rohkem haigusi.

Vastsündinute sõeltestimine kaasasündinud ainevahetushaiguste suhtes oli Eestis ajale jalgu jäänud ja 20 aastat kestnud süsteem vajas uuendamist.

Enamikes Lääne-Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides kasutatakse juba ammu sõeltestimise meetodit, mis lubab ühe sõeltestmisega tuvastada ligi 30 eri ainevahetushaigust. Samal ajal kasutas Eesti siiani sellist meetodit, millega oli võimalik korraga tuvastada vaid üht haigust ning kahe haiguse diagnoosimiseks oli vaja rakendada kahte erinevat meetodit.

Olukorra lahendas Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis doktoritöö kaitsnud Karit Reinson, kes töötas välja ning rakendas Eesti jaoks sobivaima vastsündinute laiendatud sõeltestimise meetodi. Selle ühe analüüsitsükliga saab tuvastada 19 erinevat kaasasündinud ainevahetushaigust.

Laiendatud sõeltestimine

Pärilikud ainevahetushaigused on organismi biokeemilise tasakaalu häired, mille põhjuseks on variatsioonid ehk vead ühes geenis. Selliste haiguste tagajärjel võivad kehas mitmed elutähtsad funktsioonid häiruda ja põhjustada ägedat või kroonilist elundipuudulikkust, rasket vaimse arengu mahajäämust, eluohtlikke seisundeid ning enneaegset surma.

"Kuigi tegemist on kaasasündinud haigustega, siis sünnihetkel ainevahetushaigustele viitavaid sümptomid enamikul lastel ei esine," rääkis Karit Reinson.

See on nii sellepärast, et raseduse ajal kompenseerib ema organism läbi platsenta loote ainevahetuse puudujäägid ning seetõttu hakkavad haigusele iseloomulikud sümptomid järk-järgult ilmnema alles sünni järgselt. Sageli on need pöördumatud ja põhjustavad olulist vaimse arengu mahajäämust ning eluea lühenemist.

"Just sellepärast ongi ravitavate pärilike ainevahetushaiguste varajane diagnostika väga tähtis. Nii saab perele pakkuda juba varakult asjakohast nõustamist ning lapsele ravi," lisas Reinson.

"Lisaks on võimalik vältida järgmiste haigete laste sündi perre, kuna õige diagnoosi korral saame pakkuda sünnieelset diagnostikat. Pärilike ainevahetushaiguste kordusrisk perekonnas on sageli 25%, hoolimata sellest, et lapsevanemad on täiesti terved ja ka suguvõsas ei teata olevat ühtki lapseeas alanud kroonilist haigust."

Värske doktor selgitas, et ravitavate ainevahetushaiguste avastamiseks ajal, mil sümptomeid veel ei esine, on vastsündinute sõeltestimise programme pidevalt muudetud ja edasi arendatud. Seda tegi ka Karit Reinson koos oma juhendaja, professor Katrin Õunapiga ning 2014. aasta 1. jaanuaril algas Eestis vastsündinute laiendatud sõeltestimine.

"Esimesed 12 kuud toimus see pilootprojektina, mille jooksul sõeltestisime 13 643 vastsündinut. Sel perioodil loobusid sõeltestimisest 49 (so 0,36%) lapse vanemad," rääkis Reinson.

Alates 2015. aastast kuulub vastsündinute laiendatud sõeltestimine Eesti Haigekassa poolt tasustatavate teenuste nimekirja. Nelja aasta (2014–2017) jooksul on Reinson kolleegide abil sõeltestinud 54 899 vastsündinut.

Selleks on kõigilt vastsündinutelt kogutud kannast 3.–5. elupäeval spetsiaalsele filterpaberile kapillaarveri, mis on kuivatatud ja saadetud Eesti ainsasse vastsündinute laiendatud sõeltestimist läbiviivasse laborisse. See asub SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskuses.

Levinuimad ainevahetushaigused

"Oleme nelja aasta jooksul tuvastanud kaasasündinud ainevahetushaigushaiguse 29 vastsündinul. Seega on uuritavate haiguste esinemissagedus Eestis 1:1893-le," jagas Reinson uusi teadmisi. "Praeguseks on kõik lapsed saanud vajaliku ravi, neil puuduvad kaasasündinud ainevahetushaigusele viitavad kaebused ja nad on eakohase arenguga."

Enim diagnoositi imikutel kaasasündinud vitamiin B12 puudulikkust, mille esinemissagedus on 1:2959. "See oli meile ootamatu, sest varem pole vastsündinutel vitamiin B12 puudulikkust nii palju diagnoositud. Ka sellekohaseid rahvusvahelisi publikatsiooni on vähe ning nendes kirjeldatud tulemused on pigem tagasihoidlikumad."

Vitamiin B12 on lihtne ühend, mis täidab tähtsat rolli nii vereloomes, rakkude uuenemise protsessis kui ka närvisüsteemi arengus. Vitamiin B12 puudulikkus väljendub sageli imiku rahutuses, unehäiretes, lihastoonuse liigses tõusus või languses, arengu hilistumises ning harvemal juhul ka krambisündroomina.

Sageli on imikute vitamiin B12 puudulikkuse põhjuseks vähene vitamiin B12 sisaldus ema organismis, mis viitab rasedusaegsele vähesele lihasöömisele ja/või B12 imendumishäirele. Nii ei saa sündiv laps esimeseks elupoolaastaks, kuniks hakkab ise liha sööma, kaasa piisavaid vitamiinivarusid. Ka rinnapiim ei sisalda imiku kasvuks ja arenguks vajalikus hulgas vitamiin B12, mistõttu esimestel elukuudel vitamiin B12 puudulikkus süveneb ning ilmnema hakkavad puudulikkusele viitavad sümptomid.

"Sestap oleme alati rõhutanud perearstidele ja lastearstidele, et juhul, kui tekib kahtlus, et imikul võiks esineda vitamiin B12 puudulikkus, siis alati tasub seda lapsel verest üle määrata, sest ravi on lihtne ja kättesaadav ning lapse arengule võib sellest olla suur abi," rääkis Reinson. "Nagu mainitud, siis sõeltestiks võetakse vereplekk 3.–5. elupäev, kuid see ei garanteeri, et näiteks kuu vanuselt ei võiks lapse vitamiin B12 varud vähenema hakata ja kolmandaks elukuuks defitsiitsus koos kaebustega välja kujuneda."

Esinemissageduselt järgmise rühma moodustasid hüperfenüülalanineemiaga patsiendid. Arvestades eelnevaid Eesti populatsiooni haaravaid uuringud oli see tulemus teadlastele ootuspärane.

Hüperfenüülalanineemiad on pärilikud ainevahetushaigused, mille esinemisel ei suuda keha lammutada fenüülalaniini – aminohapet, mis on loodusliku valgu normaalne koostisosa. Selle kuhjumine organismis toob sageli kaasa raske vaimse arengu mahajäämuse, kuid varajase diagnoosimisega on need haigused hästi ravitavad ning lapse areng kulgeb normipäraselt.

Ravitud juhtudel lähevad fenüülketonuuriaga patsiendid tavakooli tavaõppeprogrammi alusel õppima ning kui soovi on, siis lõpetavad ka kõrgkooli. Neil ei ole elus mingeid piiranguid, kui vaid vältida igapäevaselt liigselt loodusliku valgu (sh liha, muna, piima ja kala) söömist ning asendada seda spetsiaalse valguseguga.

Karit Reinson kaitses Tartu Ülikoolis doktorikraadi tööga "Uued diagnoosimeetodid kaasasündinud ainevahetushaiguste varajaseks avastamiseks Eestis" 18. detsembril 2018. Teda juhendas TÜ kliinilise geneetika professor Katrin Õunap, oponeeris professor Kari Pulkki, Turu Ülikooli Keskhaiglast.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: