Diabeedi ehk suhkurtõve levimus kasvab maailmas kiiresti. Selle põhjused pole veel päris selged.

Kalle Kisand käsitles loengus immuunmehhanismide rolli diabeedi erinevate vormide tekkes ja kulus, sealhulgas haiguse tüsistuste väljakujunemises.

Kuna diabeeti põhjustavad immuunmehhanismide häired võivad tekkida aastaid enne diabeedi kliinilise pildi väljakujunemist, selgitas professor Kisand inauguratsiooniloengus ka küsimust, kuidas hinnata eeldiabeedi tekke riski biomarkerite ja geeniriskide abil.

Salvestuse vaatamiseks klõpsa pildil:

Diabeet on glükoosi ainevahetushäiretega kulgev krooniline haigus, mis tekib juhul, kui pankreas ei tooda piisavalt insuliini või kui organism ei suuda toodetud insuliini tõhusalt kasutada.

Insuliin on hormoon, milleta rakud ei omasta veres olevat glükoosi. Selle tulemusel häiruvad rakkudes mitmesugused biokeemilised protsessid, sealhulgas energia tootmine.

Teist tüüpi diabeedi sagenemist seostatakse eluviiside muutuse, ülekaalulisuse ja metaboolse sündroomi tekkega. Metaboolset sündroomi iseloomustab normist kõrgem vere lipiidide tase, kõrgenenud vererõhk ja madala aktiivsusega põletik kudedes. Viimase tekkes on oluline roll immuunsüsteemil.

Esimest tüüpi diabeet on veelgi vahetumalt seotud immuunsüsteemiga. Nimelt peetakse selle diabeedi vormi põhjuseks organismi oma kaitsesüsteemide rünnet pankrease rakkude vastu. Selliste autoimmuunsete mehhanismide aktiveerumise tulemusena hävivad insuliini tootvad pankrease rakud ja tekib insuliinipuudulikkus koos glükoosi ainevahetushäiretega.

Vaata Kalle Kisandi 100 sekundi video: meie tugev või nõrk immuunsüsteem

Kes on professor Kalle Kisand?

Kalle Kisand lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala 1985. aastal cum laude.

Pärast aspirantuuriõpinguid Tartus kaitses ta 1990. aastal Moskva II riiklikus meditsiiniinstituudis dissertatsiooni teemal “Immunofermentanalüüsi väljatöötlus maksa-spetsiifilise valgu vastaste antikehade määramiseks autoimmuunsete maksahaigustega haigetel”. Talle anti meditsiiniteaduste kandidaadi kraad allergoloogia ja immunoloogia erialal.

Kalle Kisand on läbinud kõik teadlasekarjääri astmed alates nooremteadurist (1988) kuni vanemteadurini (alates 1994).

2017. aastal valiti ta Tartu Ülikooli laboratoorse meditsiini professoriks.

Professor Kisand on tegelenud mitmete kliinilise meditsiini oluliste uurimisvaldkondadega infektsioonhaiguste, gastroenteroloogia, endokrinoloogia, neuroloogia ja reumatoloogia ja ortopeedia alal.

Tema uurimistöö teemad on tihedalt seotud laboratoorse meditsiiniga: immunoloogiliste ja geneetiliste markerite rakendamisega haiguste diagnostikas või kulu prognoosimisel ning haiguste tekkeriski hindamisel.

Praegu hõlmab professor Kisandi teadustöö põhisuund  pankrease ja närvikoe haiguste autoimmuunset patogeneesi ja geeniriske.

Viimastel aastatel on ta uurinud uue teemana osteoartriidi patogeneesi, et avastada uusi biomarkereid haiguse varajaseks diagnostikaks ja ennustada progressiooniriski. Kalle Kisand on osalenud ka professor Kaljo Villako juhitud helikobakteri uuringutes, mida Kultuuri- ja Haridusministeerium tunnustas 1994. aastal aastapreemiaga.

Professor Kisand on Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsi (EIAS) asutajaliige ning Eesti Laborimeditsiini Ühingu liige. Ta on olnud mitu korda EIAS-e esimees ja Balti Immunoloogide Seltsi president. Teadus- ja õppetöö kõrvalt on professor Kisand töötanud Sotsiaalministeeriumi Eesti tervishoiuprojekti koordinaatorina ja Maailmapanga eksperdina tervishoiuprojekti elluviimisel.