Täpset diabeetikute arvu Eestis ei teata. ''Paljudel on diabeet veel avastamata, aga me opereerime arvuga 80—90 tuhat inimest /.../ Me arvame, et umbes pooled inimesed on sellised, kes ei tea veel, et neil on eeldiabeet või diabeet juba olemas'' märkis Tammer Jäätes saates ''Terevisioon''.

''Esimesteks tunnusteks on eelkõige suu kuivamine, joogijanu, aga need sümptomid võivad olla ka kergelt väljendunud ja inimene ei pruugigi neid alguses tähele panna. Soovitame minna ikkagi kõigil inimestel, kelle on vanust üle 40 ja lähisugulastel olnud diabeet; häireid ainevahetuses, oma veresuhkru taset kontrollima,'' rõhutas Tammer-Jäätes.

Kuigi diabeeti on mitut liiki, kasvatab seejuures pärilik eelsoodumus diabeeti haigestumise riski olulisel määral. Alloleval graafikul on näha Tartu ülikooli Eesti geenivaramu koostatud joonis, mis näitab II tüübi diabeedi levikut üle neljakümne aastaste inimeste seas vastavalt nende kehakaalule ja geneetilise riski tasemele.

KMI ...–25: normaalkaalus
KMI 25–30: ülekaaluline
KMI 30–35: rasvunud
KMI 35–...: tugevalt rasvunud

Tammer-Jäätes tõi välja, et diabeedi raviks kasutatavad ravimid lähevad iga aastaga üha paremaks. Eesti pole aga paraku piisavalt arenenud riik, et saaks pakkuda diabeetikutele kõige kaasaegsemaid ravimeid. Samal ajal kasvab aga sarnaselt teistele arenenud riikidele jätkuvalt diabeetikute arv. Seda eeskätt II tüüpi diabeedi arvelt.