Ajal, mil viha, hirm ja nördimus on poliitiliste kampaaniate võtmevahendid, vajavad inimesed teravdatud kriitilist teadlikkust. Professor Raili Marlingu loeng on ajendatud feministlikest afektiteooriatest, ent ta küsib, kuidas saavad kriitikajärgse ajastu kirjandus- ja kultuuriuurijad rääkida kaasa ühiskondlikes aruteludes.

Vaata loengu salvestust:

Praegust aega võib nimetada afektide ajastuks. Ühismeedias pulbitsevad tugevad emotsioonid ning sotsiaal- ja humanitaarteaduslikes ajakirjades on olnud afekt üks viimase kümne aasta moesõnu. Ingliskeelses kirjandusteaduses käivates vaidlustes lugemise olemuse ja funktsiooni üle on afektidele keskendumine tähendanud selja keeramist nn krrriitikale (ingl crrritique), nagu seda irooniliselt nimetab Rita Felski (2015). On kuulda üleskutseid asendada kirjanduse uurimises kriitilisel teoorial põhinev lähenemine empaatilise lugemisega. Samas seisame silmitsi kliimamuutuse, üleilmastumise, populismilaine ja teiste kriisi ilmingutega.

Raili Marling on omandanud Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse alal doktorikraadi 2006. aastal. Ta on Tartu Ülikoolis töötanud assistendi, lektori ja dotsendina, olnud külalislektor Canterbury Ülikoolis Uus-Meremaal ning saanud Fulbrighti stipendiumi teadustööks USA-s.

Ta huvitub eelkõige soo ja võimu kujutamisest avalikus diskursuses, kirjanduses ja populaarkultuuris. Praegu on ta oma uurimistöös keskendunud mehelikkuse poliitikale, sooproblemaatikale postsotsialistlikus kontekstis, sooküsimuste ja neoliberalismi ristumisele ning afektide poliitilisele küljele. Ta on neil teemadel avaldanud artikleid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades ja kogumikes.

Professor Marling on üks kogumiku "Gender Equality in a Global Perspective" (Routledge, 2017) toimetajatest ja esimese eestikeelse soouuringute õpiku toimetaja. Lisaks on ta rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirja "Aspasia: International Yearbook of Central, Eastern and Southeastern European Women"s and Gender History" vastutav toimetaja.