TÜ professor Arne Sellin rääkis tulevikukliima mõjust Eesti metsadele ({{commentsTotal}})

Kuidas mõjub soojenev kliima Eesti metsale?
Kuidas mõjub soojenev kliima Eesti metsale? Autor/allikas: FAHM eksperiment

Täna pidas Tartu ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellin TÜ muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu teemal "Mida toob tulevikukliima meie metsadele?".

 Vaata loengu salvestust:

Eestlased peavad end metsarahvaks: meie ajalugu, aga ka tänapäev on metsaga tihedalt seotud. Ligikaudu pool Eestimaa pindalast on kaetud metsadega, mets on meie maastike lahutamatu osa. Eesti inimestele meeldib metsas käia: kas marjul-seenel, metsaradadel matkamas, jahil või lihtsalt rahu ja vaikust otsimas, et oma mõtetega üksi olla. Me valutame südant kasvavate raiemahtude pärast, aga samas annab mets paljudele inimestele tööd.

Metsa- ja puidutööstus loovad märkimisväärse osa meie rahvuslikust koguproduktist ja annavad olulise panuse riigi eksporti. See dilemma on kujunenud ühiskonnas tundlikuks teemaks. Kuid hoolimata kiindumusest metsa vastu peame möönma, et mets on taastuv loodusressurss ning puit on oluline tööstuslik ja energeetiline tooraine.

Tartu ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellin. Autor: Erakogu.

Kuidas reageerivad Eesti metsad kliimamuutustele?

Kuidagi ei saa ülehinnata metsade tähendust ka globaalsel tasandil. Ühelt poolt etendavad metsad biosfääris üliolulist rolli: nad on planeedi kopsudeks, olles ühtlasi keskkonda stabiliseerivaks ning looduslikke ja antropogeenseid muutusi puhverdavaks faktoriks. Teiselt poolt mõjutavad ja ohustavad keskkonnas toimuvad muutused, sealhulgas globaalsed kliimamuutused, tõsiselt just metsaökosüsteeme. Kuidas reageerivad Eesti metsad kliimamuutustele?

Tartu ülikooli professor Arne Sellin räägib inauguratsiooniloengul kliimamuutuste mõjust metsadele ökofüsioloogilisest vaatenurgast. Ta keskendub kliimamuutuste seni vähe uuritud tahule: sademete ja õhuniiskuse suurenemisele suurtel laiuskraadidel. Loeng annab ülevaate metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise (FAHM) eksperimendi käigus saadud tulemustest.

Professor Arne Sellin lõpetas Tartu ülikooli 1981. aastal bioloogia erialal ja alustas akadeemilist karjääri Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis. Paar aastat hiljem suundus ta tööle Tartu ülikooli. Alustanud inseneri ametikohalt, on ta järgemisi läbinud kõik akadeemilise karjääriredeli astmed kuni professorini välja. Doktorikraadi kaitses Arne Sellin Tartu ülikoolis 1994. aastal, teemaks „Hariliku kuuse hüdraulilise arhitektuuri varieeruvus muutuvates keskkonnatingimustes“. Pärast doktorikraadi omandamist täiendas ta ennast Helsingi ülikooli metsaökoloogia instituudis.

Arne Sellin uurib ökoloogiliste faktorite mõju puude vee- ja gaasivahetusele ning regionaalsete kliimatrendide mõju metsaökosüsteemide funktsioneerimisele ja seisundile. Tema teadussaavutusi on kahel korral (1994 ja 2016) hinnatud Eesti Vabariigi teaduspreemia vääriliseks. 2017. aasta septembrist on ta Tartu ülikooli ökofüsioloogia professor.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: