29. aprillil tähistatakse üleilmset immunoloogia päeva. Traditsiooni algatamise 2005. aastal tingis asjaolu, et ühiskonna arusaamad immuunsüsteemi talitlusest ja tähendusest on olnud üsna kaootilised ja segadust tekitavad.
Nüüdseks on nende päevade raames tutvustatud immunoloogia ja immuunsüsteemi talitluse olulisi sõlmpunkte. Tänavune teema on immuunteraapia ehk haiguste ravimine immuunsüsteemi mõjutamise kaudu.

Osa neist haigustest on seotud immuunsüsteemi alatalitusega. Tervena ei hooma me, kui paljude tuhandete infektsioonitekitajatega me igapäevaselt kokku puutume. Kõiki neid on vaja kontrolli all hoida või eemaldada ja terve immuunsüsteem saab sellega hästi hakkama. Äärmuslikuks näiteks suure osa kaitsefunktsioonide puudumisest on nn. "mullilapsed" ehk need, kes peavad elus püsimiseks sööma või jooma steriliseeritud toitu ja hingama bakterivaba filtreeritud õhku.

Samas peab meeles pidama, et immuunsüsteemi liiga tugev või vale talitlus põhjustab samuti tõsiseid haigusi. Tuntum ja sagedasem ülereaktsiooniga seotud seisund on allergia ehk ülitundlikkus. Immuunsüsteemi peetakse omamoodi kuuendaks meeleks, mis võimaldab "tajuda" teatud molekule väga väikeses kontsentratsioonis. Seetõttu vallandab väikegi kogus allergeeni, näiteks õietolmu, putukamürki jne. organismis tugeva immuunreaktsiooni.

Liigtugev ja tasakaalustamata immuunsüsteem võib rünnata organismi ennast. Nii tekkinud haigusi nimetatakse autoimmuunhaigusteks. Autoimmuunsus võib tekkida erinevate kudede ja organite vastu – alates ajust ja lõpetades liigeste, vererakkude või nahaga. Just autoimmuunprotsessi käivitumise ja reguleerimise uurimisega tegeleb ka TÜ immunoloogia uurimisgrupp.

Meie keskseks uurimisteemaks on esimese tüübi suhkurtõbi ehk diabeet, mis tekib neil, kelle immuunsüsteem ründab kõhunäärme insuliini tootvaid rakke ja hävitab need. Oleme leidnud, et autoimmuunsusel on oluline roll ka osadel teise tüübi suhkurtõve haigetel, kuigi klassikaliselt ei peeta seda diabeeti autoimmuunhaiguseks.

Nagu suhkurtõbi üldse, on ka esimese tüübi diabeet maailmas sagenemas, ent selle põhjuste osas puudub seni ühtne ja teaduslikult tõestatud seisukoht. Siiski ollakse üha enam veendunud, et haiguse diagnostikas ja ravi väljatöötamisel peab arvestama immuunsüsteemi talitluse eripäradega.