Eesti kunstiakadeemia rektori Mart Kalmu hinnangul on tasuta kõrghariduse sisseseadmine olnud algusest peale lühinägelik.

"Olukorras, kus isegi jõukates Euroopa riikides ei jõuta tasuta kõrgharidust anda, siis on paratamatu, et ka meil hiilib raha kõrgharidusse sisse," lausus Kalm. "On naiivne arvata, et postkommunistlikud riigid jõuavad tasuta ülikoole ülal pidada."

Kalm lisas, et seoses sellega ei ole rahvusvahelistes edetabelites kuigi palju ka Ida-Euroopa kõrgkoole. "Ja nii õudses alarahastamises, nagu on Eesti kõrgkoolid, ei saagi nad olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised."

Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen leidis, et tasuta kõrgharidus on tudengid laisaks muutnud.

"Kui ülikoolis kehtiks väike semestrimaks ning tudengil on võimalik saada stipendiumi, siis stimuleeriks see rohkem töötama ja kohal käima," selgitas Klaassen. "Kõrgharidus ei ole odava väljamüügi kaup."

Tasuta kõrghariduse reformi omal ajal IRL-i haridus- ja teadusministrina läbi viinud ning täna Tallinna tehnikaülikooli rektorina töötav Jaak Aaviksoo ütles ERR-ile, et tasuta kõrghariduse lõpetamise teemat peab avalikult arutama.

"Ei saa tormata. Mingi uus süsteem on võimalik, aga seda peab tegema järk-järgult," ütles Aaviksoo. Ta lisas, et vana süsteemi juurde, kus osad tudengid maksid palju ja teised ei maksnud üldse, ei saa kindlasti tagasi minna.

Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles eile Vikerraadios, et ehkki omal ajal oli tasuta eestikeelsele kõrgharidusele üleminek õige otsus, on see tänaseks muutunud ülikoolide tegevust piiravaks.

"Riik panustas selle otsusega alul küll rohkem, aga keelas ülikoolidel lisa teenida. Vahepeal pole riigilt ülikoolidele ressurssi juurde tulnud ja ülikoolidel endil on lisa teenimine piiratud, aga elu on ju läinud kallimaks," selgitas Reiska.

Aaviksoo: varasemat postsovetlikku mudelit peaks Eesti vältima

Aaviksoo selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et jutud tasulisest kõrgharidusest tulevad sellest, et valitsusel pole viimasel kolmel aastal olnud võimalik kõrgkoole rahastada sellisel määral nagu varem.

Arutelu selle üle, kas üliõpilased võiksid ka ise oma õpingutesse rahaliselt panustada, on tema sõnul mõistlik. Ta lisas, et kui poliitiline valmisolek muudatuse tegemiseks on olemas, siis löövad ka ülikoolid arutelus kaasa.

Aaviksoo usub, et haridusse on võimalik riigilt raha juurde saada küll, kuid ka eraraha kaasamine on üks võimalus. Ta märkis, et ka mujal Euroopas kaasatakse eraraha kõrgkoolides aina rohkem.

"Aga üks on küll kindel, et seda aega ei tohi tagasi tuua, kus toimis postsovetlik mudel, kus targad õppisid ilma rahata ja need, kes muidu ülikooli sisse ei pääsenud, said ennast raha eest sisse osta. Sellist praktikat peaks Eesti vältima iga hinna eest," lisas rektor.

Aaviksoo selgitas, et üldiselt on süsteem selline, et kui on kõrgkoolis õppemaks, siis on see osaline kõigile nii, et riik maksab 90, 80, 70 protsenti ja üliõpilased panustavad omalt poolt ülejäänud osa.

Ta tõi ka välja, et paljudes riikides on kasutusel stipendiumiskeemid. "Näiteks, ma arvan, et Eesti võiks IT erialadel olla stipendiumid, sest neid spetsialiste on tõesti palju rohkem vaja, kui ilma stipendiumita õppida soovijaid on," lisas ta.