Brasiilia soodajärvest leiti teadaolevalt maailma keerukaim viirus ({{commentsTotal}})

Tupanviirus.
Tupanviirus. Autor/allikas: La Scola et al./Nature

Brasiilia soodajärve põhjast ja ookeanisetetest leitud hiidviiruste keerukus ületab isegi mitmete bakterite oma. Inimestel pole aga põhjust erilist muret tunda – olendid nakatavad ainult amööbe.

"Nende poolt valkude sünteesimiseks kasutatav süsteem on isegi suurem kui mitmetel päristuumsetel ehk õigetel rakulistel organismidel," kinnitas tupanviirusi esitleva töörühma liige Bernard la Scola, Prantsusmaal asuva Aix Marseille'i ülikooli mikrobioloog ERR Novaatorile antud intervjuus.

Hiidviirusel on olemas 20 geeni, mis on tarvilikud valkudesse kõigi 20 aminohappe lisamiseks. Kokku suudab viirus seetõttu töörühma hinnangul valmistada ligikaudu 1350 erinevat valku. Võrdlusena on A-tüüpi gripiviirusel vaid 10–11 valku kodeerivat geeni ja HIV-l ainult üheksa

Samal ajal tasub märkida, et veel 15 aasta eest ei olnud teadusele teada ühtegi viirust, mille geenid oleks üleüldse võimaldanud neil aminohappeid transport-RNA külge kinnitada. Tavaliselt kaaperdab viirus selleks nakatatud raku vastava süsteemi.

Nii pole veel selge, kust tupanviirus endale vajalikud DNA-jupid hankis. Olendi pea kolmandiku geenide puhul pole teadlased kindlad, mida need teevad – teistel elusorganismidel neid lihtsalt pole. Hiidviiruse teised geenid sarnanevad bakterite, arhete ja päristuumsete geenidele.

Esimene tupanviirus jäi Minas Gerais' riikliku ülikooli mikrobioloogi Jônatas Abrahão töörühmale silma viie aasta eest. Mikrobioloog uuris Brasiilia soodajärvest kogutud proovi, mille oli saatnud talle üks tema tuttav. Teise tupanviiruse liigi leidis Abrahão merepõhja uurinud ettevõtte läkitatud setteproovist.

"On väga hea küsimus, miks hakkasime me leidma hiidviirusi alles nüüd. Isiklikult arvan, et nende otsimiseks puudus lihtsalt huvi. Need ei tee ju inimestele mitte midagi, vaid on ohtlikud ainult amööbidele," mõtiskles mikrobioloog.

Abrahão iseloomustas hiidviirusi väga ilusate ja suurte sabaga elukatena. Nende pikkus ulatub 450 nanomeetrini. Lastehalvatust tekitavast viirusest on need enam kui kuus korda pikemad.

"Väliselt erinesid tupanviirused teistest senileitud hiidviirustest niipalju, et arvasime need alguses täiesti uude perekonda," meenutas mikrobioloog. Tupanviiruste DNA järjestamisel paigutusid need siiski napilt olemasolevasse hiidviiruste perekonda Mimiviridae.

Abrahão ennustas, et viirusi kirjeldav uurimus puhub uuesti lõkkele ühe tulisema mikrobioloogia vallas praegusel ajal peetava debati. See puudutab just hiidviiruste päritolu. Ühe leeri arvates on hiidviiruste näol elupuu neljanda haruga. Evolutsiooni käigus on need osad oma geenidest lihtsalt kaotanud. Teised arvavad seevastu, et mõned viirused on lisanud erinevaid peremeesorganisme nakatades enda genoomi erakordselt palju võõraid geene.

 "Ma ei ole küll ekspert, aga minu enda arvates ei kalluta tupanviirused debatti ei ühes ega teises suunas. Kõik sõltub endiselt sellest, milliseid geene põlvnemispuude koostamiseks kasutada," nentis Abrahão.

La Scola soovitas seetõttu vaidluse hetkel unustada ja keskenduda vaid tupanviirustele endile. "Lisaks keerukale on translatsioonisüsteemile on need rakkude jaoks mürgised isegi end neis paljundamata. Kokkuvõtlikult on nad viirused veel ainult seetõttu, et neil on vaja valkude tootmiseks peremeeslooma ribosoome ja energiat," laiendas mikrobioloog.

Siinkohal mainis La Scola ääriveeri, et üks viirustest võib hakkama saada isegi viimaseta. Seda tuleb aga veel põhjalikumalt kontrollida, kuid tulemusi on oodata lähima poolaasta jooksul.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: