Kuigi siberi katku teatakse külma sõja ajal loodud biorelvade ja hilisemate nn antraksi-kirjade tõttu peamiselt terrori ja surma külvamise vahendina, esineb mullas selle spoore looduslikult pea kõikjalt maailmast. Ohtlikuks muutub bakter alles loomades ja inimestes paljunema hakates, põhjustades näiteks kõrget palavikku, õhupuudust, külmavärinaid, ville ja peapööritust. Esimesed kirjalikud viited inimeste nakatumisele pärinevad 13. sajandist e.m.a.

Nüüdisajal nakatub maailmas haigusesse igal aastal 3000—5000 inimest. Õnneks allub bakter antibiootikumravile. Jakuutias võis viimast haiguspuhangut näha 1941. aastal, mis annab aimu ka praeguse nakatumislaine põhjustest. Teadlaste hinnangul on selles keskne roll pikaajalisest keskmisest oluliselt kõrgemal õhutemperatuuril, mis on hakanud sulatama igikeltsa ja sellesse enam kui 70 aasta eest maetud põhjapõtru ja inimesi.

Ebasoodsate keskkonnatingimuste mõjul suikunud antraksi bakterid on hakanud aga taas ärkama. Vähemalt on näidanud varasemad laborikatsed, et külmutamine ei vähenda oluliselt bakterite nakatamisvõimet. Näiteks 2007. aastal ilmunud töös hinnati, et igikeltsas püsivad bakterid elujõulised vähemalt 105 aastat.

Seekord puutusid 1940. aastal maetud loomadega tõenäoliselt kokku põhjapõdrad, kellelt levis see omakorda põhjapõdrakasvatusega tegelevatele neenetsitele. Kuigi nakkus ei levi inimeselt-inimesele, võib nakkuse saada, puutudes kokku nakatunud loomade liha või nahaga. Lisaks 12-aastasele poisile oli antraks nõudnud möödunud pühapäevaks vähemalt 1500 põhjapõdra elu.

Viimati suri Jamali inimene põhjapõdralt saadud siberi katku tõttu 2012. aastal. Seekord on aga Jamali Neenetsi autonoomne ringkonna kuberner kuulutanud puhangu ulatuse tõttu välja hädaolukorra.

Varem on viroloogid hoiatanud, et igikeltsa sulamine võib tagasi tuua mitmed möödunud sajanditel rohkelt elusid nõudnud, kuid tänaseks haruldaseks muutnud haigused. Ent sellega potentsiaalsete ohtude nimekiri ei piirdu – möödunud aastal nentis muu hulgas igikeltsas peitunud 34 000 aasta vanuse hiidviiruse elule äratanud Prantsuse rahvusliku teadusuuringute keskuse teadusdirektor Chantal Abergel ERR Novaatorile antud intervjuus, et igikeltsa sulamine ähvardab inimkonda viirustega, mida inimeste immuunsüsteem möödunud aastatuhandete tõttu enam ära tunda ei suuda.