See teeks kaaslase palju erilisemaks ja selles mõttes saaks see mõnes mõttes ühte ritta teise silmapaistvate Saturni kuudega nagu Enceladus, mis pritsib ilmaruumi vett, ja Titan, mille pinnal on jõed ja järved.

Radwan Tajeddine Ameerika Ühendriikide Cornelli ülikoolist ja ta kolleegid uurisid põhjalikult pilte, mille oli Mimasest teinud Saturni süsteemis ringi tiirutav NASA uurimisjaam Cassini. Nad võrdlesid pildist pilti Mimase kraatrite asupaiku ja jõudsid järeldusele, et see taevakeha pöörleb ümber oma telje veidi omapäraselt. Laperdab selle juures kaks korda ägedamalt, kui oleks arvata võinud.

Põhjuseks võib olla 30 kilomeetri sügavusel pinna all laiuv ookean. See paneks pöörlemisele laperdust juurde. Umbes samamoodi nagu laperdab toores muna laual pöörlema lükates rohkem kui keedetud muna, sest selle sisemine vedelik muudkui loksub siia-sinna.

Seni eeldati, et Mimase sisesoojus on ammuilma ilmaruumi hajunud, aga kui selle sees tõesti veeookean loksub, siis tuleb arvata, et selle erakordselt piklikul orbiidil tekitab vastastikmõju Saturni raskusväljaga selles piisavaid mehaanilisi sisehõõrdumisi, et neist võiks siis nõnda palju sooja saada. Teine võimalus on see, et mingit ookeani Mimases siiski peidus ei ole, vaid et selle ränirikas tuum on pikliku kujuga. See annaks ligikaudu sama efekti.

Kui Cassini järgmine kord Mimasest lähedalt mööda lendab, saaks see oma trajektoori täppisjälgimise põhjal selgeks teha, kumb seletus õige on.