''Titani on raske mitte armastada. Ühest küljest meenutab see nii paljude aspektide poolest Maad. Sellel leidub jõgesid, järvi ja ookeane, seal sajab vihma jne jne. Ainsa suurema vahena täidab seal vee rolli vedelas olekus metaan. Just see muudab see kuu astrobioloogilises mõttes sedavõrd huvitavaks,'' sõnas uurimuse esimene autor Maureen Palmer ERR Novaatorile antud intervjuus. Juhul kui Titanil leidub tõepoolest elu, põhineks see üdini teistsugusel biokeemial.

Arvutuslikku keemiat rakendades ja arvutisimulatsioonide põhjal saavad teha teadlased aga häid ennustusi, milline võiks see välja näha. Selleks on Saturni kuudesüsteemi uurinud sondidega kogutud juba piisavalt palju andmeid. ''Muu hulgas ennustati uuringute põhjal, et kõige paremaid rakumembraane saaks ehitada vinüültsüaniidist (C2H3CN). Häda oli selles, et mitte keegi polnud neid molekule seni Titani atmosfääris näinud,'' lisas Ameerika katoliiklikus ülikoolis töötav Palmer.

Astronoom leidis jälgi ühendi olemasolust 2014. aastal Tšiilis asuva ALMA raadioteleskoopide kogutud andmetest. ''Me ei tea Titani atmosfääri kohta veel kõike, kuid meie tulemuste kohaselt saaks ühes kuupsentimeetris vedelikus tekkida kuni 10 miljonit membraanikest. Seda on üllatavalt palju,'' sõnas Palmer. Võrdlusena leidub Maa ookeanide rannikuvetes ühes kuupsentimeetris vees ligikaudu miljon bakterit.

Rakumembraane moodustavate molekulide olemasolu on peetud primitiivsete eluvormid tekkimise üheks hädavajalikuks eelduseks. Keerukamate ühendite moodustumiseks tarvilikud biokeemilised reaktsioonid saavad ülejäänud keskkonnast eraldatud kambrikestes aset leida kergemini ja sagedamini kui avatud keskkonnas. ''Sellega on täidetud veel üks elu tekkimise eeldus. Kuid jällegi, see on vaid üks pusletükk,'' lisas astronoom.

Paralleelselt Palmeri ja ta kaaslaste leiuga teatasid Euroopa kosmoseagentuuri teadlased, et leidsid kuu atmosfäärist anioone. See tuli astronoomidele kerge üllatusena. Negatiivselt laetud ioonid reageerivad teiste keskkonnas leiduvate molekulidga vähemalt teoreetiliselt äärmiselt kiiresti. Cassini sondi andmete kohaselt moodustavad need aga pikemaid kette, mis on hädavajalikud keerukamate biomolekulide tekkimiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.