Teadlaste värskeimal hinnangul saab Jupiter igal aastal pihta vähemalt kümne taevase kamakaga, mille läbimõõt on viis meetrit või rohkem.

Aastal 1994 jälgis kogu huviline maailm põnevusega astronoomide teateid sellest, kuidas hiidplaneedile kukkusid komeet Shoemaker-Levy 9 tükid, mis tekitasid seal esmalt heledaid sähvatusi ja jätsid siis endast järele tumedaid laike.

See oli esimene Maa-väliste Päikesesüsteemi taevakehade kokkupõrge, mida on õnnestunud otseselt vaadelda. Aga ainuüksi viimase kaheksa aasta jooksul on amatöörastronoomid vaadelnud veel viit seesugust välgatust, mis on samuti tekkinud taevakivide sööstmisel Jupiteri atmosfääri.

Rühm elukutselisi ja amatöörastronoome eesotsas Ricardo Huesoga Bilbaos asuvast Baskimaa Ülikoolist kirjutab nüüd ajakirjas Astronomy & Astrophysics, et tõenäoliselt langeb igal aastal Jupiterile kümme kuni 65 viie- kuni paarikümnemeetrist meteoorkeha.

Arvatavasti hakkavad nende langemiste vaatlused nüüd sagenema, sest Jupiter jõuab oma orbiidil piirkonda, kus ta on Maakera põhjapoolkeralt senisest paremini vaadeldav, ja põhjapoolkeral on taevavaatlejaid rohkem kui lõunapoolkeral.