NASA kosmosesond Juno on mõõtnud Jupiteri gravitatsioonivälja, mõõtmistulemuste põhjal on teadlased välja arvutanud, et Jupiteri paksu atmosfääri alla peitunud tihedam tuum ei olegi nii tihe ja kompaktne kui teooria järgi olema peaks.

Planeeditekketeooria järgi oli Jupiter algselt kivine ja jäine protoplaneet, mis haaras seejärel endale gaasikatte ümber. Tahke kera peaks praegugi Jupiteri keskmes alles olema, kuid Juno mõõtmistulemuste üks võimalikke tõlgendusi on, et kera väliskihid on atmosfäärigaasidega tublisti segunenud.

See pilvjas segukiht ulatub aga lausa poole Jupiteri raadiuseni, palju kõrgemale kui puhtalt tahkest ainest koosnev tuum ulatuma peaks.

Shang-Fei Liu Hiinast Sun Yat-seni Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature, et üheks võimalikuks seletuseks on noore Jupiteri kokkupõrge mõne teise protoplaneediga Päikesesüsteemi tekkeaegadel.

Nende mudeli järgi pihustus Jupiteri tuum põrkes täielikult ja muutus hajusaks tuumalaadseks kämbuks. Hiljem on tuuma siseosa taas tihenenud, kuid välisosa hajusaks ja puhetunuks jäänudki, nii nagu Juno mõõtmistest võib tänapäevalgi välja lugeda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.