Kosmilised kiired teevad Suure Punase Laigu punaseks
Üks tuntumaid vaatamisväärsusi Jupiteril on Suur Punane Laik, mis avastati tõenäoliselt juba 17. sajandil, päris kindlasti aga on teada 19. sajandist, ja mis tegelikult, nagu nüüdseks ilmnenud, kujutab endast väga kauakestvat keeristormi.
Miks Suur Punane Laik suur on, see on iseenesest selge: tegu on hästi suure tormiga. Miks ta aga punane on, selle üle on teadlased kaua mõtteid mõlgutanud. Nüüd on Ameerika Ühendriikide Põhja-Arizona ülikooli teadlane Mark Loeffler pakkunud välja seletuse.
Punase värvuse võib tekitada kosmiline kiirgus, mis lõhustab Jupiteri pilvedes suuremaid molekule väiksemateks. Kui need väiksemad omavahel uuesti ühinevad, siis tekivad natuke teistsugused molekulid, mis annavadki laigule punase tooni.
Loeffler tegi katse, kus kiiritas ammooniumvesiniksulfiidi, mida Jupiteri atmosfääris rohkesti leidub, suure energiaga prootonitega, nagu neid ka Päikeselt pärinevate kosmiliste kiirte koosseisus Jupiterile jõuab.
Tekkisid ühendid, mis -113 °C kraadise temperatuuri juures paistsid rohelised, kuid kui neid külmutati alla -123 °C kraadi, siis hakkasid nad punasemaks minema, ja mida külmemaks läks, seda punasemaks.
Infrapunamõõtmised on aga ammu osutanud, et Suur Punane Laik on ümbritsevatest atmosfäärimassidest külmem ja seetõttu ka punasem.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa