Suur Punane Laik jätkab kahanemist
Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud värsked ülesvõtte näitavad, et Suur Punane Laik, Päikesesüsteemi üks tuntumaid nähtusi, jätkab kahanemist kiirenenud tempos. Antitsükloni läbimõõt on rohkem kui kaks korda väiksem 19. sajandi lõpus.
Võrreldes Maal kohatavate antitsüklonitega on Suur Punane Laik iidne. Gaasihiiul möllavat keeristormi märgati kinnitatult juba 1831. aastal Samuel Heinrich Schwabe poolt, kinnitamata andmetel juba 17. sajandi lõpus. Toona ulatus tormi läbimõõt hinnanguliselt 40 000 kilomeetrini – sellesse oleks mahtunud kõrvuti rohkem kui kolm maakera.
Ent ajaks, mil inimkond süvakosmose sonde ehitama oli õppinud ja Voyager-1 ja Voyager-2 abil esimest korda selle suurust täpselt hinnati, oli Suure Punase Laigu läbimõõt kahanenud pelgalt 23 000 kilomeetrini. Viimastel aastatel on trend aina süvenenud, keeristorm kaotab aastas keskmiselt oma majesteetilikkusest 940 kilomeetrit – nõnda mahub tormi tänaseks vaid 1,3 maakera. Samal ajal on märgatavalt langenud ka selle liikumiskiirus.
Kuna astronoomid ei tea endiselt päris täpselt, mis tormi toidab, pole ka selge, mis selle hääbumise taga on. Samas oletavad nad, et selles mängivad olulist rolli väiksemad Jupiteri atmosfääris leiduvad keerised, mis võivad sõltuvalt oma pöörlemissuunast Suure Punase Laigusi impulsimomenti kasvatada või kahandada.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa