Umbes 466 miljoni aasta eest, ammu enne dinosauruste ajastu algust tabas maakera tugev kliimakülmenemine. Seni ei olnud täpselt selge, miks see juhtus.

Nüüd kirjutab Rootsis asuva Lundi Ülikooli teadlane Birger Schmitz koos kaasautoritega ajakirjas Science Advances, et asi sai alguse, kui Päikesesüsteemi asteroidivöös purunes suures kokkupõrkes umbes 150 kilomeetrise läbimõõduga asteroid.

Asteroidipuru levis tolmupilvena üle Päikesesüsteemi laiali ja osa sellest jõudis ka Maa atmosfääri. Kui tavaliselt tuleb Maa atmosfääri umbes 40 000 tonni kosmosetolmu aastas, siis pärast seda suurt kokkupõrget kasvas see arv tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid kordi.

Tolmuajastu kestis vähemalt kaks miljonit aastat. Päikesekiirgust jõudis maapinnani palju vähem ja planeedi kliima läkski kõvasti külmemaks.

Schmitz ja ta kolleegid said iidsele kosmosetolmule jälile, kui uurisid kliimajahenemise ajastul tekkinud Lõuna-Rootsi settekivimite koostist. Kosmosest tulnud tolmu langes ju õhust ka merre ja ladestus põhjamutta, muda aga kõvenes hiljem ajapikku kiviks.

Et jahtumine oli aeglane, jõudsid elusolendid sellega enamasti kohaneda ja sellest isegi kasu saada – selgrootute loomade liigirikkus sel ajal koguni kasvas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.