Planeeditekke teooria järgi peaks rauarikkaid asteroide tiirutama Päikese ümber päris suurel hulgal, sest omal ajal, kui kujunemisjärgus planeete omavahel tihti kokku põrkas, pidi nende raudsete tuumade purunedes ka palju raudseid asteroide tekkima.

Teleskoobiga vaadeldes ja asteroididelt peegeldunud valgust analüüsides tundub aga rauarohkeid asteroide olevat kahtlaselt vähe.

Nüüd on Guy Libourel Prantsusmaalt Nice'ist Cōte d'Azuri Ülikoolist ja ta kolleegid teinud katseid, mis lubavad järeldada, et paljud asteroidid, mida seni on rauavaesteks peetud, võivad tegelikult siiski rikkalikult rauda sisaldada.

Teadlased pommitasid nii terasekamakaid kui ka päris tõelisi raudmeteoriite pisikeste kivitükikestega. Tugevatel kokkupõrgetel tekkinud soojuses jäi räni sisaldavatest kivikestest sihtmärgi pinnale klaasjat ollust.

Kosmoses on raudasteroidid miljonite aastate jooksul tõenäoliselt kokku põrganud väga paljude kivikestega, millest võib nende pinnale olla moodustunud petlik kattekiht, nii et raud jääb peitu. Nii paistab küllap mõnigi raudne asteroid mitteraudsena.

Kas kosmilistest kivikestest ka päriselt asteroidide pinnale klaasjat ainet võiks tekkida, selgub lõplikult siiski lähivaatlusel.

Üks lähivaatluse võimalus peagi ka avaneb, kui NASA saadab kolme aasta pärast raudasteroid Psyche juurde kosmosesondi Psyche.

Libourel ja kaasautorid kirjutavad uurimusest ajakirjas Science Advances.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.