Avastus annab alust arvata, et ka noores Päikesesüsteemis leidus vett laialdaselt, ja toetab arusaama, et ka meie planeedile tõid omal ajal vett just komeedid ja asteroidid. Ilma veeta aga poleks Maal saanud elu tekkida.

Vedeliku kujul pole Bennul endal vett arvatavasti eales olnud. OSIRIS-REx registreeris aga Bennul rohkesti leiduva savi koosseisus sellisel kujul vesinikku ja hapnikku, mis lubab arvata, et vett leidus varasemal suuremal asteroidil, mille lagunemisel poole kilomeetrise läbimõõduga Bennu tekkis.

OSIRIS-REx startis Maalt ülemöödunud aasta septembris. Tänavu 3. detsembril jõudis ta asteroidi juurde. Aastal 2023 jõuab ta loodetavasti koos Bennult võetud proovidega Maale tagasi.

Astronoomid on välja arvutanud, et tuleva sajandi viimasel veerandil võib Bennu 0,04 protsendise tõenäosusega Maale kukkuda. Seda poleks aga tarvis, sest vett meil juba on ka, ja ega Bennulgi ju tegelikult õieti polegi teist.