4,5 miljardi aasta vanust asteroiditolmu kandev NASA sond naaseb koju

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
NASA kosmosesond Osiris-Rex. Autor/allikas: NASA/ZUMA Wire

Osirix-Rexi asteroidisond, mis sisaldab päikesesüsteemivanuseid kivimi- ja tolmuproove, alustas esmaspäeval tagasiteed Maale ning langeb plaani järgi Utah' kõrbe Ameerika Ühendriikides 24. septembril 2023.

60 grammi kaaluvaid kivimeid ja tolmu kandev asteroidisond toob Maa lähedal asuvalt Bennu asteroidilt suurima kosmoseproovi alates Apollo kuumissioonidest, kirjutab BBC.

Teadlased usuvad, et kogutavad proovid võivad anda vihjeid selle kohta, kuidas päikesesüsteem tekkis.

NASA kosmoselaev startis ligi 300 miljoni kilomeetri kaugusel asuva Bennu asteroidi poole USA Florida osariigist 2016. aastal.

Sond on Bennu pinda kaardistanud alates 2018. aastast ning tegi rekordi kui kõige lähemalt planeedikeha orbiidil viibinud kosmosesõiduk.  

Bennu ajalooline proovivõtt asteroidi pinnalt 2020. aasta oktoobris kestis vaid mõne sekundi, kuid vaimustas teadlasi. Proovivõtt käis täielikult automaatselt, sest Maa pealt polnud seda 18,5-minutilise signaali leviku aja tõttu võimalik juhtida.

Laskumispaigaks oli Bennu pinnal valitud 25-meetrise läbimõõduga Ööbiku kraater, kus leidub vähe suuri kive, mis võinuks ettevõtmise nurjata. Et Bennul hiidrahne leidub, mõned lausa 30 meetrit kõrged, selgus alles siis, kui sond Osiris-Rex oli asteroidi ümber tiirutama jõudnud. Asteroidi enda läbimõõt on 490 meetrit.

Kogu proovimaterjali ei hakatagi kohe analüüsima. Osa hoitakse alles hilisemateks aegadeks. Teadlastel võib tekkida selle kohta küsimusi, mida kohe pähe ei tulekski. Just nõndasamuti on toimetatud Kuu pealt kogutud proovidega, mille palakesi hoitakse lähemaks uurimiseks tänase päevani.

Ameerika Ühendriikide kosmoseamet NASA valis uuringuteks ja proovivõtuks tuhandete asteroidide seast välja just Bennu, sest see tiirutab meile suhteliselt lähedal. Teiseks on see aga väga iidne ja on tekkinud Päikesesüsteemi esimese 10 miljoni aasta jooksul 4,5 miljardit aastat tagasi. Seega saame proovidest aimu, milline oli see algaine, millest planeedid ja asteroidid omal ajal üldse tekkisid.

Kuigi NASA on toonud kaasa komeeditolmu ja päikesetuule proove, on see esimene kord, kui mindi asteroiditükkide järele, kirjutab The Guardian. Jaapan on seda saavutanud juba kaks korda, kuid väikestes kogustes. 2019. aastal õnnestus jaapanlastel oma sondiga Hayabusa-2 koguda proove asteroid Ryugult. Hayabusa-2 poetab proovikapsli Austraaliasse tänavu detsembris.

Toimetaja: Johannes Voltri

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: