Sond stardib asteroid Bennu pealt proove võtma
Bruno Benno Bernhard on teatavasti üks väga ilus poisslapse nimi, aga ühele ilusale ligi 300-meetrise läbimõõduga asteroidile on sobivaks nimeks valitud lihtsalt Bennu, samanimelise Vana-Egiptuse lind-jumala järgi. Arvutuste järgi võiks see Maa-lähedane asteroid ületuleval sajandil kukkuda ka meie planeedile.
Ppraegu seisneb aga uudis selles, et Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA on saatmas Bennu juurde oma kosmosesondi. Start Floridast Canaverali neemelt kanderaketi Atlas V pardal on Eesti aja järgi kavas 9. septembri öösel kell kolm. Sondi nimi on OSIRIS-REx, mis on samuti inspireeritud Egiptuse mütoloogiast.
Bennu juurde peaks Osiris jõudma aastal 2019 ja sealt kahe aasta vältel võetud proovidega Maale tagasi aastal 2023. Proove võtab Osiris Bennu pealt hõljudes asteroidi kõrval justkui koolibri.
Bennu valiti proovivõtmiseks ja ka muidu uurimiseks välja seepärast, et on just parajasti nii suur, et pöörleb piisavalt aeglaselt, perioodiga umbes kaks tundi, et veel oleks mugav proove võtta. Lisaks pakub teadlastele huvi Bennu koostis. Tundub, et seal leidub palju süsinikku, mis on pärit Päikesesüsteemi algaegadest. Nõnda võime saada uusi viiteid selle kohta, kuidas võis meil Maal tekkida süsinikupõhine elu.
Süsinikupõhist elu Maal Bennu aga kindlasti ei lõpeta, kuigi selle Maale langemine tooks tõenäoliselt suure looduskatastroofi, sest suudaks tekitada maismaale suure kraatri ja maailmamerre võimsa tsunami. Õnneks on tõenäosus, et see Maaga 22. sajandi keskpaiku kokku põrkab vähem kui 0,1 protsenti. Ja mine tea, võibolla õnnestub mõnel edasisel missioonil seda tõenäosust mingi nipiga veelgi vähendada.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa