Proovivõtt käis täielikult automaatselt, sest Maa pealt polnud seda 18,5-minutilise signaali leviku aja tõttu võimalik juhtida. Laskumispaigaks oli Bennu pinnal valitud 25-meetrise läbimõõduga Ööbiku kraater, kus leidub vähe suuri kive, mis võinuks ettevõtmise nurjata. Et Bennul hiidrahne leidub, mõned lausa 30 meetrit kõrged, selgus alles siis, kui sond OSIRIS-REx oli möödunud aasta lõpus asteroidi ümber tiirutama jõudnud. Asteroidi enda läbimõõt on 490 meetrit.

Sondi ja Bennu kontakt vältas umbes 16 sekundit. Selle aja jooksul tuligi proovivõtt ära teha. Nüüd asub OSIRIS-REx Maa poole tagasiteele ja toimetab proovi 2023. aasta 24. septembril Ameerika Ühendriikidesse Utah' osariiki kõrbeliivale.

Kogu proovimaterjali ei hakatagi kohe analüüsima. Osa hoitakse alles hilisemateks aegadeks. Teadlastel võib tekkida selle kohta küsimusi, mida kohe pähe ei tulekski. Just nõndasamuti on toimetatud Kuu pealt kogutud proovidega, mille palakesi hoitakse lähemaks uurimiseks tänase päevani.

Ameerika Ühendriikide kosmoseamet NASA valis uuringuteks ja proovivõtuks tuhandete asteroidide seast välja just Bennu, sest see tiirutab meile suhteliselt lähedal. Teiseks on see aga väga iidne ja on tekkinud Päikesesüsteemi esimese 10 miljoni aasta jooksul 4,5 miljardit aastat tagasi. Seega saame proovidest aimu, milline oli see algaine, millest planeedid ja asteroidid omal ajal üldse tekkisid.

Möödunud aastal õnnestus jaapanlastel oma sondiga Hayabusa-2 koguda proove asteroid Ryugult. Hayabusa-2 poetab proovikapsli Austraaliasse tänavu detsembris

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.