Pallast Tšiilis asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobiga uudistanud teadlased peavad kraatrite suure arvu põhjuseks asteroidi erilist kaldus orbiiti.

Kreeka tarkusejumalanna järgi nime saanud Pallas avastati aastal 1802. Miks selle Kuust seitse korda väiksema läbimõõduga loperguse kera teekond ümber Päikese teiste asteroididega võrreldes vildakalt kulgeb, ei ole teada.

Kuid just selle vildakuse tagajärjel läbib ta igal orbiidil kaks korda asteroidivöö põhitasandit, mistõttu ta kokkupõrked teiste asteroididega on umbes neli korda kõvemad kui tavalised asteroidide vahelised põrked. Kokkupõrkeid tuleb ka kaks-kolm korda sagedamini ette kui teistel asteroididel.

Uute enneolematult üksikasjalike piltide põhjal väidavad teadlased, et Pallas on praeguste teadmiste järgi kõige kraatririkkam asteroidivöö taevakeha.

Pilte tehti 11 seeriat, eri nurkade alt, sedamööda, kuidas Pallas pöörles. Piltide põhjal rekonstrueeriti asteroidi kolmemõõtmeline kuju.

Michael Marsset Ameerika Ühendriikidest Massachusetssi Tehnikaülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et Pallasel on tervelt 36 kraatrit, mille läbimõõt on üle 30 kilomeetri. Vähemalt kümnendik asteroidi pinnast on kraatritega kaetud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.