Saurusetapja asteroid lõi mere happeliseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Asteroid kunstniku nägemuses.
Asteroid kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Código Oculto/Creative commons

Kui suur asteroid 66 miljonit aastat tagasi Maale langes ja dinosaurused ning paljud teised maismaaloomad hävitas, surid välja ka ammoniidid ja paljud teised mereelukad.

Maismaaolendeid hukutasid muu hulgas suur kuumalaine koos massiliste põlengutega ja järgnenud jahenemine koos päikesevalguse vähenemisega.

Nüüd on saanud ka selgeks üks suur põhjus, miks rohkesti ka mereelustikku hävis: merevesi läks järsult happelisemaks.

Michael Henehan Ameerika Ühendriikidest Yale'i Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid kriidiajastu lõpust pärit ränivetikate kodades boori isotoopide sisaldust.

Et boori isotoopide omavaheliste suhete järgi võib aimu saada merevee happesusest, sai ilmsiks, et just pärast asteroidilööki suurenes maailmamere happesus umbes saja kuni tuhande aastaga kõvasti.

Selle tulemusel said mere ökosüsteemid tugevalt kannatada, ja kannatas ka üleilmne süsinikuringlus. Arvutimudel näitas, et umbes 40 000 aastaks kahanes maailma meredes uue organilise aine toodang ehk foto- ja kemosüntees kaks korda.

Hapestumist on kriidiajastu lõpu mereelustiku väljasuremise põhjuseks peetud varemgi, sest asteroid kukkus väga väävlirikastesse kivimitesse, millest valla pääsenud väävlist võis tekkida rohkesti väävelhapet. Henehani uurimus näitab nüüd, et nii vist tõesti oligi.

Kirja on see pandud Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: