Pilvelõhkuja-suurune kosmosekivi satub seega planeedile umbes kaks korda lähemale, kui tiirleb sellest Kuu. Esimest korda püüti asteroid pildile juba 2010. aastal. Toona polnud võimalik kosmosekivi selle trajektoori täpsustamiseks aga piisavalt pikka aega ja see kaotati taas käest.

Kuigi asteroid on oma mõõtmete poolest keskmist mõõtu, võiks see tekitada kokkupõrkel siiski Maaga märkimisväärset kahju – 2010 WC liikumiskiirus Maa suhtes küündib 12,66 km/s. Uute mõõtmiste põhjal ei satu asteroid Maale sedavõrd lähedale järgmised 300 aastat.

Hinnaguliselt on leitud praeguseks ligikaudu 90 protsenti enam kui 1000-meetrise läbimõõduga Maa lähedale sattuvatest asteroididest. Enam kui 140-meetrise läbimõõduga asteroididest on teada aga vaid umbes 30 protsendi orbiit.

Robotteleskoopteenust pakkuva Slooh ülekannet asteroidist saab jälgida ERR Novaatoris 15. mail kella 3.00 ja 4.00 vahel.