Asteroidipäev: 48 tundi otseülekannet kosmilistest kehadest
30. juunil tähistatakse üleilmset asteroiditeadlikkuse päeva, mille eesmärk on teadvustada ilmaruumis tiirlevaid kosmilisi kehasid, nende potentsiaalset ohtu Maa elustikule nende varast tuvastamist ja tsiviilkaitsega seotud küsimusi. Selle puhul on võimalik vaadata 48 tundi kestvat otseülekannet, kus võtavad sõna astronoomid, astronaudid, muusikud ja teised päeva korraldajad.
Mis on asteroiditeadlikkuse päeva taust?
30. juunil 1908 kukkus Ida-Siberis asuvasse Tunguusi taigasse meteoriit, mille plahvatuse tugevuseks hinnatakse 10-15 megatonnist jõudu, mis on võrreldav tuhande Hiroshimale heidetud aatompommiga. Meteoriidikraatri puudumine 2000 ruutkilomeetrisel plahvatusalal on andnud alust uuringuteks, vaidlusteks ja erinevateks hüpoteesideks terve sajandi jooksul.
Ilmselt on Tunguusi plahvatuse tunnistajate kirjeldused aidanud geoloogi Ago Aaloed, kes Lennart Meri palvel on aidanud kirjeldada Kaali meteoriidi kukkumisel tekkivaid aistinguid, mida asteroididele mõtlemisel võiks meenutada:
"Kaali hiidmeteoriit sisenes õhkkonna tihedamatesse kihtidesse Jõgeva-Tartu-Kallaste kolmnurgas ja süttis 125 kilomeetri kõrgusel. Tulekera, teaduslikus keeles boliid, oli päikesest heledam. Sarnaselt ülehelikiirete lennukitega tekitas ta ballistilise laine, mille purustusjõud oli suur, sest langemisnurk silmapiiri suhtes oli kõigest 35 kraadi. /---/ Valguse ja plahvatusmürina piiridesse jäävad Valdai kõrgustik, Laadoga läänekallas, Lõuna- ja Edela-Soome, suurem osa Rootsi rannikust koos Mälari järvistu ja mägisema sisemaaga, lõunapoolne Skåne kaasa arvatud, Gdanski piirkond ja mõistagi kõik Läänemere saared." (Lennart Meri "Hõbevalge" 2008, lk 74)
Kultuurikomeedina rakendas Lennart Meri 1976. aastal ilmunud "Hõbevalges" Kaali meteoriidiplahvatuse järele terve hillitsetud rahvusmütoloogia, mille vaim elas tugevalt Nõukogude Eesti geoloogides.
Ago Aaloe, Reet Tiirmaa, Kalle Suuroja jt uurimistöö tulemusena on Eestis avastatud ja uuritud seitse meteoriidiplahvatuse jälge, mis on statistiliselt naabermaadega võrreldamatult rikkam. Sestap võiks asteroidipäev silmapaistvalt meteoriitiderikkas Eestis leida tähistamist eelkõige võimalusena meenutada Maa ja lähikosmose kokkupuutekohti, arutleda selle üle kõigis oma loodus- ja ajalooteaduslikes, kosmoloogilistes ja spirituaalsetes seostes.
Asteroidipäeva otseülekanne ja stand-up konverents Tallinnas
Kuna asteroiditemaatika on üleilmne, on parim kohtumispaik selleks virtuaalruum. Asteroiditeadlikkuse päeva puhul saab vaadata 48 tundi kestvat otseülekannet, mida juhib maailmakuulus teaduse populariseerija Brian Cox.
Asteroidipäeva koduleheküljelt leiab hulgaliselt infot ja videoid selle teemapäeva egiidi all toimuvatest üritustest. Praeguse seisuga on selleteemalisi ettevõtmisi üle maailma registreeritud rohkem kui 1200: ettevõtmise eestkõnelejad on superstaarid Brian Cox, Richard Dawkins, astronaudid Chris Hadfield, Jim Lovell, lisaks mitmeid kosmoseteadlasi USA ja Prantsusmaa ülikoolidest ja uurimiskeskustest. Muusikud Brian May, Peter Gabriel ja Sarah Brightman rõhutavad päeva eestkõnelejatena globaalset hoolivust, millele asteroidioht viitab.
Tallinnas toimub 30. juunil kell 14.-16.00 teletornis stand-up konverents, kus suvises meeleolus arutletakse taevakividega seotud teaduslikke, ajaloolisi, kultuurilisi ja filosoofilisi küsimusi. Esinevad Anto Raukas, Jaak Kikas, Rait Killandi, Priit Ennet, Pille Lill, Tõnu Trubetsky, Mart Vihmand, Igor Volke, Ingrid Peek, Mario Mars.
Toimetaja: Marju Himma
