Uuringu autorid jõudsid sellele järeldusele, kui olid hinnanud uudse meetodiga dinosaurusemunade koore kunagist temperatuuri.

Robin Dawson Ameerika Ühendriikidest Yale'i Ülikoolist ja ta kolleegid määrasid hapniku ja süsniku eri isotoopide suhtarvu munakoorefossiilis sisaldunud karbonaatioonides. See suhtarv näitab kätte, milline oli muna temperatuur siis, kui see emasauruse kehas tekkis.

Mõne aasta eest on sel meetodil kahe suure dinosauruserühma, teropoodide ja sauropoodide munakooretemperatuuri juba määratud.

Dawson ja kolleegid rakendasid nüüd sama meetodit veel mitmele munafossiilile, mis pärinesid taas nii teropoodidelt kui ka sauropoodidelt, kuid lisaks neile ka kolmandalt suuremalt sauruserühmalt ornitopoodidelt.

Kõigi nende munade puhul viitas analüüs, et neid olid munenud püsisoojased loomad.

Dawson ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et püsisoojasus ei kujunenud neis sauruserühmades tõenäoliselt välja iseseisvalt, vaid pärineb pigem juba kõigi dinosauruste ühistelt esivanematelt.

Siit võib järeldada, et küllap suutsid kehatemperatuuri püsivana hoida kõik dinosaurused.

Tänapäeval elavatest loomadest on püsisoojased ainult linnud ja imetajad, kellest linnud just otse dinosaurustest põlvnevadki. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.