Jäljed on kuni 125 sentimeetrit pikad ja kuuluvad teadlaste sõnul tõenäoliselt üht seni tundmata liiki titanosaurustele. Nii suuri saurusejälgi on kogu maailmast väga vähe teada. Pikakaelalised ja taimetoidulised titanosaurused olid ühed kõigi aegade kõige suuremad maismaaolendid.

Jäljed avastati Lõuna-Prantsusmaal Causse Mejeani platool asuvast Castelbouci karstikoopast poole kilomeetri sügavuselt maa alt. Avastus sündis viis aastat tagasi täiesti juhuslikult, kui teadlasrühm uuris koobast hoopis muul eesmärgil. On tõeline ime, et jäljed leiti, sest leiukohani pääseb ainult pikki kitsaid käike mööda, mis on alatihti ka vett täis.

Huvitav on ka see, et jäljerajad ei kulge mööda koopa põrandat, nagu võiks ju arvata, vaid mööda koopa lage. See ei tähenda muidugi, et suured saurused kõndisid laes nagu kärbsed. Miljonite aastatega on settekivimid geoloogilistes protsessides ajapikku tagurpidi kaldunud ja sügavale maapõue sattunud.

Jean-David Moreau Dijonis asuvast Bourgogne-Franche-Comte Ülikoolist ja ta kolleegid määrasid jälgede vanuseks 166 kuni 168 miljonit aastat. Jälgede jätmise aeg oli sauropoodide evolutsiooniloos tähtis, kuid on praegu veel teadusele suhteliselt vähe tuntud.

Moreau ja ta kaasautorid kirjutavad oma uurimusest ajakirjas Journal of Vertebrate Paleontology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.