Sauruste aja lõpul oli ööpäev pool tundi lühem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Zhao Chuang

Sauruste ajal pöörles maakera kiiremini kui praegu. Ööpäev kestis siis ainult 23 ja pool tundi ja aastas oli 372 päeva.

Nii väidavad teadlased, kes on uurinud muiste kuumas meres elanud limuse koda. Tulemus võib muu hulgas aidata paremini aru saada, kuidas on tekkinud Kuu.

Iidne limus, täpsemalt karp Torreites sanchezi, kes kuulus praeguseks välja surnud rudistide seltsi ja meenutas kehakujult õlleklaasi, mil kaaneks seatud sakilise servaga kohupiimasai sotšnik ehk vaarak, kasvas erakordselt kiires tempos.

Just nagu puu sisse jäävad kasvades aastarõngad, jäid selle limuse kojasse päevarõngad.

Niels de Winter Belgiast Brüsseli Vabaülikoolist ja ta kolleegid uurisid koja päevarõngaid laseriga. Nii said nad palju täpsemaid tulemusi, kui seni mikroskoobiga tehtud vaatlustel saadud.

Meetod võimaldas saada tervelt neli-viis andmepunkti ööpäeva kohta, mis võimaldas keemiliste elementide sisalduse muutlikkuse põhjal teha järeldusi selle umbes 70 miljonit aastat tagasi elanud looma igapäevase elukeskkonna tingimuste ja nende vaheldumiste kohta enneolematult väikese ajalise sammuga.

Kui tavaliselt opereeritakse paleontoloogias kõige vähem tuhandete või kümnete tuhandete aastatega, siis nüüd on võimalik vahet teha lausa hommikul, lõunal ja õhtul.

Analüüs näitab muu hulgas ka seda, et merevee temperatuur tõusis hilise Kriidiajastu kuumematel suvepäevadel lausa 40 kraadini ja ületas talvelgi 30 kraadi.

Omal ajal elas uuritud limus Tethyse ookeanis, madalas vees, tema kivistis on leitud aga Omaani Sultanaadi kõrbealadelt ja olnud hoiul Madalmaades Maastrichti loodusmuuseumis.

Et päevad ja ööd tema ajal kiiremini vaheldusid, ei olnud teadlastele üllatus, sest Maa pöörlemine aeglustubki pidevalt, tulenevalt Kuu külgetõmbejõu tekitatavatest tõusudest ja mõõnadest ning mereveemasside liikumisest. Nüüd on saadud aga Hilis-Kriidi ööpäevapikkuse kohta senisest märksa täpsemaid andmeid.

Sedamööda, kuidas Maa pöörlemine aeglustub, liigub Kuu Maast ajapikku kaugemale. Tänapäeval kasvab Maa ja Kuu vahekaugus ligi neli sentimeetrit aastas. Kuid on teada, et varem pidi kaugenemine olema aeglasem, sest muidu peaks Kuu olema meist praegu palju kaugemal.

Kui teame, kuidas ööpäeva pikkus on Maa ajaloos muutunud, saame ka Kuu kulgemise ja tekkeaja kohta suuremat selgust. De Winter ja ta kolleegid loodavad kasutada oma meetodit ka vanemate fossiilide peal.

Praegusest uurimusest kirjutavad nad ajakirjas Paleoceanography and Paleoclimatology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: