Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Värvilised linnumunad on dinosauruste pärand

Suur-ühiskäo munade värvus muutub haudumise käigus. Vasakul on värske muna, keskmised on osaliselt hautud munad, parempoolselt munalt on vateriidi kiht eemaldatud.
Suur-ühiskäo munade värvus muutub haudumise käigus. Vasakul on värske muna, keskmised on osaliselt hautud munad, parempoolselt munalt on vateriidi kiht eemaldatud. Autor/allikas: Flickr/Sheau Torng Lim ja Christina Riehl.

Paljudel linnuliikidel on ilusad värvilised munad, aga kogu see värviküllus sai alguse juba dinosaurustest.

Kaua aega on arvatud, et värvilised munad on lindude eneste leiutis, sest teistel munevatel loomadel munad nii erksavärvilised ei ole.

Mõne aasta eest avastasid aga teadlased eesotsas ameeriklase Jasmina Wiemanniga, kes praegu töötab Yale'i Ülikoolis, et 66 miljoni aasta vanustes saurusemuna fossiilides leidub sinakasrohelist värvipigmenti.

Need munad munes tõenäoliselt just seda sorti saurus, kelle sarnaste seast ongi linnud võrsunud.

Nüüd on Wiemann ja ta kaaslased dinosaurusemune edasi uurinud ja avastanud värvipigmente veel seitsme sauruse munakoore kivististest. Needki munad olid enamjaolt sinakasrohelised.

Kõik seni avastatud värvilisi mune munenud saurused kuuluvad eumaniraptorite sekka, kellest ka kõik linnud põlvnevad. Teiste sauruserühmade munadest ei ole teadlased värvipigmente leidnud, ehkki otsinud on.

See osutab, et värvilised munad on evolutsioonis tekkinud ainult ühel korral, eumaniraptoritel, ja neilt on ka linnud need päranduseks saanud.

Wiemann ja kaasautorid kirjutavad munauuringust ajakirjas Nature.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: