Meteoorkehade langemine ei sagenegi suurte asteroidipõrgete järel

Foto: NASA

Maale langenud meteoorkehade voog on viimase 500 miljoni aasta jooksul olnud laias laastus üsna ühtlane.

Meteoorkehade langemise sagedus ei ole eriti sõltunud sellest, kas Marsi ja Jupiteri orbiidi vahelises asteroidivöös on parajasti toimunud mõni suurem kokkupõrge või mitte.

Nii väidavad Rootsi teadlased, olles uurinud iidseid meresetteid.

Fredrik Terfelt ja Birger Schmitz Lundi Ülikooli füüsikaosakonna astrogeobioloogia laborist vaatasid järele, kui palju sisaldavad settekivimid, mis on moodustunud kunagises merepõhjas, üht kroomi sisaldavat mineraali, spinelli teisendit, mis on pärit meteoorkehadest.

Vaadeldud settekivimid pärinesid 15 ajavahemikust, mis jaotusid viimase poole miljardi aasta peale, ajajärgule kambriumi ajastust tänapäevani, mida nimetatakse fanerosoikumiks. See on enam-vähem just see ajajärk, mil Maal on elutsenud rohkesti hulkrakseid olendeid.

Astronoomid on asteroidivöö taevakehi ja nende liikumist uurides varem kindlaks teinud, millal kauges minevikus on seal toimunud suuri kokkupõrkeid, mille tulemusel on tekkinud tänapäevalgi tuvastatavaid asteroidiperesid.

Seni on arvatud, et just sellistes suurtes asteroidivöö kokkupõrgetes tekkinud tükkide ja kildude seast pärinevadki põhiliselt need meteoorkehad, mida aeg-ajalt ikka Maale langeb.

Kauge mineviku meteoorkehalangemiste statistika on aga veel väga puudulik ega ole suutnud seda iseenesest esmapilgul mõistlikku päritolulugu toestada.

Terfelti ja Schmitzi uuring seabki selle ettekujutuse nüüd kahtluse alla. Neil ei õnnestunud tuvastada, et suurtele kokkupõrgetele asteroidivöös oleks üldjuhul järgnenud kroomspinelli sisalduse tõusu meresetetes.

Käsitletud kokkupõrkest 70 ilmnes arvestatav toime ainult ühel, sellel, millega on senigi seostatud meteoriidikraatrite tekke sagenemist ordoviitsiumi ajastu keskpaigas.

Terfelt ja Schmitz kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et meteoorkehad satuvad asteroidivööst Maale tõenäoliselt peamiselt mingil muul, mitte suurpõrgete ajendusel.

Nad väidavad, et enamik meteoorkehi tundub pärit olema ühest ja samast suhteliselt väikesest asteroidivöö piirkonnast, kuigi pole selge, millisest nimelt.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: