Kõrbeklaas tekkis asteroidilöögist ({{commentsTotal}})

Klaasi leidub Egiptuse ja Liibüa piirialal ligi tuhandel kilomeetril.
Klaasi leidub Egiptuse ja Liibüa piirialal ligi tuhandel kilomeetril. Autor/allikas: Curtini Ülikool

Klaasmummud lebavad Liibüa kõrbes nagu ergavad juveelid. Sada aastat on mõistatatud, kas nad on tekkinud meteoorkeha maha prantsatamisel või maa kohal õhus lõhki kärgatamisel.

Nüüd on teadlastel vastus käes: liiv sulas klaasiks, kui taevakivi 29 miljonit aastat tagasi maasse sööstis.

Aaron Cavosie Austraaliast Perthist Curtini Ülikoolist ja Christian Koeberl Austria Loodusmuuseumist ja Viini Ülikoolist leidsid klaasitükikestest märke, et neis on kunagi sisaldunud reidiiti, mineraali, mis ei teki muidu kui ainult meteoorkeha maassesööstul.

Pinnas võib sulada nii meteoorkeha maha kukkumisel kui ka õhus plahvatamisel, kuid ainult maandumismats võib valla päästa kõrgerõhulised lööklained, mille toimel võib tekkida reidiiti.

Klaasitükke leidub Liibüa ja Egiptuse piirialal umbes tuhandel ruutkilomeetril.

Cavosie ja Koeberl kirjutavad oma uurimusest ajakirjas Geology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: