Timmons Erickson Ameerika Ühendriikidest Houstonist NASA Johnsoni Kosmosekeskusest ja Austraaliast Perthist Curtini Ülikoolist kirjutab koos kolleegidega ajakirjas Nature Communications, et Lääne-Austraalia osariigi keskosas asuv mitmekümne kilomeetrise läbimõõduga kraatrijäänuk on algselt tekkinud enam kui 2,2 miljardit aastat tagasi.

See tähendab, et kraater on tekkinud siis, kui maakera oli poole noorem kui praegu. Seejuures on kraater umbes 200 miljonit aastat vanem kui senine rekordihoidja, Vredeforti kraater Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Erickson ja ta kaaslased uurisid mikroskoopilisi kiviterakesi, mille kristallstruktuuri oli tugev meteoorilöök omal ajal muutnud, ja määrasid terakeste vanuse neis sisaldunud uraani, tooriumi ja plii aatomite järgi.

2,2 miljardit aastat tagasi, kui meteoorkeha maale langes, valitses maakeral niiöelda lumepalliajastu, mil peaaegu kogu planeet oli külmunud.

Kui löök tabas mandrijääd, siis võis teadlaste arvutuste järgi atmosfääri paiskuda mitusada miljardit tonni veeauru. Et veeaur on veel tugevam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid, siis võib arvata, et sündmus tõi kaasa kliima soojenemise ja aitas võib-olla lumepalliajastut lõpetada.

Teisalt ei tarvitsenud sel kohal parajasti ka liustikku olla, mistõttu võis õhku paiskuda hoopis rohkesti tolmu ja kliima võis selle tulemusel isegi mõneks ajaks veelgi jaheneda.

Yarrabubba kraater tuvastati alles aastal 2003 kohalike kivimite eriskummaliste magnetiliste omaduste põhjal. Geoloogiliste ajastute vältel on loodusjõud teda sel määral muundanud ja kulutanud, et maastikul ei ole ta enam kraatrina tajutav.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.