Francesco Panerai Urbana–Champaigni Illinois' Ülikoolist ja ta kolleegid soojendasid meteoriidimaterjali temperatuurini, milleni meteoorkeha atmosfääris kiirelt liikudes ka ise soojeneb.

Nad panid tähele, et meteoriidi pealispinna alla jäävast kihist hakkas aurustuma raudsulfiidi, mistõttu materjal muutus selles kihis poorsemaks.

Katseid tegid teadlased kahe meteoriidi materjaliga. Mõlemad kuulusid kõige tavalisemate meteoriitide, kondriitide hulka, kuid erinesid mõnevõrra koostise poolest.

Üks neist oli aastal 2008 Marokosse kukkunud Tamdakhti meteoriit, teine aastal 1879 Austraaliasse kukkunud Tenhami meteoriit.

Katsematerjali võeti mõlemal puhul meteoriidi sisepiirkonnast, mis ei olnud atmosfääri läbides väga kuumaks minna jõudnud ja oli seega säilitanud seega ka üsna esialgse koostise.

Teadlased kuumutasid materjali 1200 Celsiuse kraadini, seirasid seda röntgenmikrotomograafia meetodil ja said ette kolmemõõtmelise pildi materjalis toimunust.

Kuuma käes hakkasid raudsulfiidi terakesed aurustuma ja mõned neist kadusid sootuks. Nii tekkis materjali sisemusse ka päris suuri tühimikke. Selline tulemus üllatas teadlasi endidki.

Nad kirjutavad nüüd ajakirjas The Planetary Science Journal, et raudsulfiidi aurustumine ja tühimike teke kahandab atmosfääris kulgeva meteoorkeha massi ja mõjutab nii selle lennutrajektoori.

Seda asjaolu oleks kasulik arvesse võtta, kui soovitakse trajektoori mudeldada. Trajektoore tasub aga võimalikult täpselt mudeldada, sest meteoorkehad võivad kujutada ka ohtu, nagu on viimasel ajal kõige ilmekamalt osutanud aastal 2013 Venemaale Tšeljabinskisse kukkunud meteoorkeha.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.