Seda küsimust on nimetatud ka Fermi paradoksiks ja sõnastatud ka üsna lühidalt – kus nad on kõik. Paar ameerika teadusmeest Cornelli ülikoolist pakuvad nüüd oma vastuse ja toovad selleks mängu veel ühe tähtsa tõdemuse, nn keskpärasusprintsiibi, mis on tagasiviidav Copernicuse väitele, et maakera pole universumi keskpunkt ja mis hõlmab ka asjaolusid, et ei meie Päike ega Linnutee ole tähtede ja galaktikate seas mitte midagi erilist.

Astronoomiaüliõpilane Even Solomonides ja tema õppejõud Yervant Terzian tulid eelmisel nädalal San Diegos toimunud Ameerika Astronoomi Ühingu konverentsil välja mõttega, et kosmoseolenditel ei ole olnud veel piisavalt aega, et meid veel märgata.

Inimkond on küll saatnud varsti ilmaruumi sadakond aastat raadio- ja hiljem ka teleprogramme, mis on praeguseks jõudnud umbes 8500 tähe ja arvatavasti umbes 3500 Maa-sarnase planeedi juurde, kus elutsevad kõrgtsivilisatsioonid on võinud neid küll põhimõtteliselt juba registreerida, aga Solomonides ja Terzian väidavad, et kui need olendid ka aktiivselt seeseuguseid signaale otsivadki, pole neil olnud mingit erilist põhjust keskenduda just Päikese või Maa peale, sest nagu keskpärasusprintsiip osutab – meie juures ei ole midagi erilist, mis peaks nende tähelepanu just siia tõmbama.

Solomonides ja Terzian pakuvad aga välja, et umbes 1500 aasta pärast on tõenäosus, et võõraste tsivilisatsioonidega on kontakt loodud, juba täiesti arvestatav. Selleks ajaks on meie raadio- ja telesaated jõudnud umbes poolte Linnutee planeetide juurde.