Kui vana on elu? ({{commentsTotal}})

Kui vana on elu?
Kui vana on elu? Autor/allikas: Empics/Scanpix
Kas elu Maal võib olla vanem kui maakera ise?

Kas elu Maal võib olla vanem kui maakera ise?

Tehnoloogias on kasutusel Moore’i seadus, mille 1965. aastal sõnastas Inteli asutaja Gordon Moore: umbes iga kahe aastaga transistorite arv protsessoril kahekordistub, areng toimub eksponentsiaalse graafiku järgi.

Kui liikuda seda protsesside arvu graafikut pidi ajateljel tagasi, jõuab välja 1960ndatesse aastatesse, mil pandi kokku esimesed arvutikiibid.

Arvutimaailmas on vähemalt tänini see seadus oma paikapidavust tõestanud.

Samasugune eksponentsiaalne areng näib toimivat teaduses. 1960. ja 1990. aasta vahel kahekordistus teadusartiklite arv 15 aastaga. Minnes seda graafikut pidi tagasi jõuab aastasse 1710, mil ilmus esimene teadusartikkel, aega, mil oma töid avaldas Isaac Newton.

Kuidas areneb elu?

USA Baltimore’is vananemise uuringute instituudis töötav geneetik Alexei Sharov ja Floridas merelabori teoreetiline bioloog Richard Gordon on võtnud sel nädalal võrguajakirjas arXiv sama kasvugraafiku ning paigutanud selle eluvormide keerukamaks muutumise arengupildile.

Kui panna elu areng Maal ning organismide pidevalt keerukamaks muutumine graafikujoonele: alustades eeltuumsetest bakteritest ja arhedest, minnes edasi eukarüootide ehk päristuumseteni, edasi tulevad ussid, kalad ja imetajad kuni inimeseni välja.

See graafik klapib Moore’i seaduse graafikuga, ainult siin toimub keerukuse kahekordistumine mitte kahe aasta vaid 376 miljoni aastaga.

Sharov ja Gordon astuvad nüüd riskantse sammu ja küsivad, mis juhtub siis, kui liikuda seda graafikut pidi ajateljel tagasi punkti, kui elu oli täiesti lihtne ja eksisteeris vaid ühe päriliku ühiku, millegi nukleotiidilaadse kujul.

Seda tehes jõuavad nad ajateljel välja 9,7 miljardi aasta taha, arvestades, et eksimus võib olla 2,5 miljardit aastat. Ehk meie tänase keerukuseni arenenud elu sai alguse millalgi 12,2 miljardi kuni 7,2 miljardi aasta eest.

Siin tekib kohe rida küsimusi. Meie koduplaneet Maal on vanust kõigest 4,5 miljardit aastat, Päike tekkis umbes 4,6 miljardi aasta eest. Seega ei olnud elu tekke ajal olemas ei päikesesüsteemi ega maakera.

Kus elu siis tekkis? Kui Maa ja päikesesüsteem on nooremad, pidi elu siia jõudmiseks suutma vastu pidada rännaku tähtedevahelises ruumis.

Küsimusi ja vaidluskohti on muidugi palju. Kas elu on muutunud keerukuse suunas kogu Maa ajaloo jooksul ühtlases tempos, võib-olla toimus algul areng palju kiiremini kui tänapäeval. Sellisel juhul võiks elu arengugraafik siiski maakera elupäevade sisse ära mahtuda. Sharov ja Gordon arvavad, et see mõte on sama naeruväärne kui piibli Esimese Moosese raamatu elu tekke kirjeldust kajastav ajaskaala.

Elu algul oli olemas mingi pärilik ühik, midagi nukleotiidi laadset. Sellest ühikust bakterini jõudmiseni kulus ligikaudu viis miljardit aastat. See areng võis toimuda sootuks teistsugustes tingimustes ja keskkonnas kui valitsevad maakeral.

Nad märgivad, et on avastatud bakterispoore, mis on suutnud Antarktika liustikes püsida miljoneid aastaid ning olla seejärel ikkagi eluvõimelised.

Taaskasutus

Kui Päike tekkis umbes 4,6 miljardi aasta eest gaasist, tolmust ja jääst, siis olid need jäänused ühest varasemast tähest. Seega on võimalik, et elu oli olemas juba selles jää- ja tolmupilves ning võib olla pärit sellelt tähelt, mis oli olemas enne meie Päikest.

Sharov ja Gordon lisavad, et nende teooria pakub seletuse Fermi paradoksile, mille sisuks on: universumis peaks leiduma palju intelligentseid tsivilisatsioone, miks me siis tänini pole leidnud vähimatki märki nende olemasolust ega isegi ühtki viidet maavälise elu olemasolule.

Kui praegu maakeral nähtav elu oma kõigi vormide keerukuses on nõudnud tekkeks ligikaudu kümme miljardit aastat, siis on võimalik, et me oleme galaktika üks esimesi, kui mitte isegi kõige esimene intelligentne tsivilisatsioon, väidavad ameeriklased oma värskes artiklis. See seletab, miks me kosmost uurides ei leia viiteid teistele intelligentsetele eluvormidele.

Enne Maa teket ei olnud universumis olemas intelligentset elu, seega ei saa maapealne elu olla mingite intelligentsete maaväliste olendite poolt siia toodud. Elu jõudis Maale ilmselt asteroididelt või meteoriitidelt küüti saanud mikroorganismide kujul.

Toimetaja: Villu Päärt



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: