Fergus Simpson Barcelona ülikooli kosmoseteaduse instituudist konstrueeris Bayesi meetodil põhineva tõenäosusteoreetilise mudeli, et uurida, kui palju võiks eksoplaneetidel leiduda merd ja maismaad. Selleks, et planeedil leiduks rohkesti vett, aga ka rohkesti maad, tuleb saavutada õige tasakaal olemasolevate veevarude ja nende mahutamiseks sobivate pinnavormide vahel. Mõlemad suurused võivad planeediti kõvasti varieeruda.

Seda, et Maal on kujunenud suhteliselt hea tasakaal, ei osatagi muide eriti hästi seletada. Kuid asjaolu, et tegelikult on maakera siiski üsna lähedal veekeraks olemisele, kus kogu planeedi pinda kataks üksainus suur ookean, annab Simpsonile bayesiaanlikult alust arvata, et veeplaneedid on levinud maailmaruumis vägagi laialt.

See on lihtsustatult tema mõttekäigu sisu. Täpsemad arvutused on avaldatud Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas.