Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Hertfordshire'i ülikool

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Fergus Simpson Barcelona ülikooli kosmoseteaduse instituudist konstrueeris Bayesi meetodil põhineva tõenäosusteoreetilise mudeli, et uurida, kui palju võiks eksoplaneetidel leiduda merd ja maismaad. Selleks, et planeedil leiduks rohkesti vett, aga ka rohkesti maad, tuleb saavutada õige tasakaal olemasolevate veevarude ja nende mahutamiseks sobivate pinnavormide vahel. Mõlemad suurused võivad planeediti kõvasti varieeruda.

Seda, et Maal on kujunenud suhteliselt hea tasakaal, ei osatagi muide eriti hästi seletada. Kuid asjaolu, et tegelikult on maakera siiski üsna lähedal veekeraks olemisele, kus kogu planeedi pinda kataks üksainus suur ookean, annab Simpsonile bayesiaanlikult alust arvata, et veeplaneedid on levinud maailmaruumis vägagi laialt.

See on lihtsustatult tema mõttekäigu sisu. Täpsemad arvutused on avaldatud Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: