Lähimat Maa-sarnast eksoplaneeti võivad katta avarad veteväljad
Lähimat Maa-sarnast ja potentsiaalselt elukõlblikus piirkonnas asuvat eksoplaneeti Proxima b katab osaliselt või täies ulatuses veeookean, viitab prantsuse teadlaste analüüs.
Proxima Centauri b asub oma ematähele umbes 20 korda lähemal kui Maa Päikesele. Tähe oluliselt madalama pinnatemperatuuri tõttu võiks aga selle pinnal leiduda sellegipoolest vedelas olekus vett. Maast asub planeet pelgalt 4,2 valgusaasta kaugusel. Samuti näitas augusti lõpus ilmunud analüüs, et planeet on Maast pelgalt kolmandiku võrra raskem, muutes selle üheks paljulubavamaks paigaks, kust otsida maavälist elu.
Planeedi koostisest ja raadiusest parema ettekujutuse saamiseks otsustasid Prantsusmaal asuva Marseille ülikooli teadlased eesotsas Bastin Bruggeriga viia läbi umbes 5000 arvutisimulatsiooni. Mudelite kohaselt moodustab Proxima b raadius Maa omast kõige tõenäolisemalt 94—140 protsenti ehk jääb 6000 kuni 8800 kilomeetri vahele.
Eeldades, et planeedi siseehitus vastab muus osas ligilähedaselt Maa omale, moodustaks selle rauast sisetuuma mass raadiuse alampiiri korral selle kogumassist kaks kolmandikku, meenutades ehituselt pigem Merkuuri. Planeedi pinnal laiuvad veteväljad aga 0,05 protsenti ehk veidi enam kui Maal.
Raadiuse ülempiirile lähenedes poleks aga mudelite kohaselt võimatu, kui vee ja tahkema aine mass jaguneks ligilähedaselt pooleks. Planeeti kataks ookean, mille sügavus küündiks 200 kilomeetrini. Veesammas avaldaks sedavõrd kõrget rõhku, et ookeani põhja kataks ligikaudu 3000 kilomeetri paksune jääkiht.
Samas tasub rõhutada, et töörühma uurimus rajaneb mitmel eeldusel. Muu hulgas oletab Brugger kolleegidega, et Proxima b-d ümbritseb vähemalt õhuke atmosfäär. See pole aga sugugi kindel – planeeti tabav röntgenkiirte voog on hinnanguliselt 400 korda tihedam kui Maa poolt kogetav. See, kas eksoplaneedi atmosfäär suudab kiirgusvoole vastu panna, sõltub juba taas parasjagu planeedi kirjeldamiseks kasutatavast mudelist.
Uurimus ilmub ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa