Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma
Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.
Tähendab, täpselt pole teada, kas kõigi nende vaatluste puhul on tähevalguse regulaarse tuhmumise põhjuseks tähe eest läbi minev planeet, aga suurema osa puhul küllap on. Selle viimase planeedikandidaatide pundiga kokku on Kepler nüüd avastanud 4034 eksoplaneedi kandidaati. Nii suur arv võimaldab hakata tegema juba huvitavat statistikat. Ja statistikat ongi tegema hakatud
Benjamin Fulton Manoa Hawaii ülikoolist ja ta kolleegid vaatlesid läbi Kecki teleskoobi umbes 2000 tähte, mille juurest oli avastanud Kepler planeete. Nad määrasid senisest täpsemalt kindlaks nende tähtede suuruse. Et see, kui palju tähevalgus tuhmub, kui planeet tähe eest läbi lipsab, sõltub tähe ja planeedi läbimõõtude suhtest, saame tähe läbimõõtu täpsemalt teades paremini hinnata ka planeedi läbimõõtu.
Selgus, et Linnutee tähtede planeedid jagunevad üsna selgelt piiritletud rühmadesse. Ühed on Jupiteri tüüpi gaashiiglased, aga ka neist väiksemad planeedid jagunevad samuti selgelt kahte – kivise pinnaga planeedid, mis on Maast kuni 1,75 korda suuremad ja paksu atmosfääriga planeedid, mis on natuke väiksemad kui Neptuun ehk Maast umbes 2–3,5 korda suuremad. Vahepealse suurusega planeete Maast 1,75–2 korda suuremaid ei leidunud peaaegu üldse.
Selline selge jagunemine tuleneb Fultoni ja kolleegide arvates sellest, et vahepealse suurusega planeedid kaotavad ajapikku suure osa oma paksust atmosfäärist.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa