Teadlaste huvi K2-18 b vastu lahvatas ereda leegiga tänavu aprillis. Cambridge'i ülikooli teadlase Nikku Madhusudhani juhitud töörühm teatas toona, et leidis planeedi atmosfäärist dimetüülsulfiidi (DMS) jälgi. Nende analüüs, mis põhines samuti James Webbi teleskoobi andmetel, väitis, et gaasile viitav signaal on tugev ja selge.

Avastus tekitas teadusmaailmas suurt elevust, sest Maa peal toodavad dimetüülsulfiidi peaaegu eranditult elusorganismid, näiteks ookeanides elav plankton. Seetõttu peetakse seda gaasi üheks võimalikuks biosignatuuriks ehk märgiks, mis võiks viidata elu olemasolule kaugetel planeetidel. Madhusudhan ise nimetas leidu "esimeseks vihjeks võimalikule asustatud võõrale maailmale".

Paljud teised astronoomid jäid aga skeptiliseks. Nad leidsid, et sarnase signaali võis anda ka mõni eluta loodusega seotud molekul või lihtsalt vaatlusandmete müra. Senisest põhjalikumad vaatlused aitavad nüüd tulisele arutelule joone alla tõmmata.

Värske uuring põhineb neljal James Webbi teleskoobiga tehtud lisavaatlusel. NASA teadlane Renyu Hu järeldab selles kolleegidega, et dimetüülsulfiidile viitav signaal on selle usaldusväärseks leiuks kuulutamiseks liiga nõrk. Samas ei võimalda värske analüüs gaasi olemasolu kindlalt ümber lükata ega ka kinnitada.

Samas andis töö esialgsele oletusele hoobi teisest küljest. Hu ja ta kolleegide loodud arvutimudelid näitasid, et dimetüülsulfiid võib tekkida ka ilma elusorganismideta. Tarvilike abiootiliste protsesside käima lükkamiseks piisab K2-18 b vesinikurikkast atmosfäärist, milles on piisavalt süsinikku ja väävlit. See tähendab, et isegi kui seda gaasi K2-18 b atmosfäärist kunagi leitakse, ei saa dimetüülsulfiidi automaatselt elumärgiks pidada.

Veerikas maailm

Kuigi lootus planeedilt elu leida kahanes, andsid vaatlused parema aimduse ka planeedi enda olemusest. James Webbi teleskoobi instrumendid tuvastasid atmosfääris selgelt nii metaani (CH₄​) kui ka süsihappegaasi (CO₂​). Nende gaaside hulk viitab omakorda üheselt, et planeedil on ka rohkelt vett.

Astronoomide hinnangul võib vesi seal paikneda peamiselt kahel viisil. Esiteks võib planeedil olla paks ja veeküllane atmosfäär. Teise võimalusena laiub vedelast veest koosneva ookeani kohal õhem atmosfäär. Mõlemal juhul moodustab vesi planeedi massist märkimisväärse osa.

Astronoomide jaoks üllatuslikult ei tuvastanud teleskoobi instrumendid aga veeauru atmosfääri ülakihtides. Teadlaste sõnul viitab see tõhusale külmalõksule, kus veeaur madalatel temperatuuridel kondenseerub või jäätub ega jõua seetõttu kõrgemale atmosfääri.

Protsessi eeldusena peegeldab planeet tagasi kosmosesse suure osa sellele langenud tähevalgusest. Kõrge peegeldusvõime on omakorda oluline eeltingimus suurte veekogude olemasoluks, sest vastasel korral hakkaksid ookeanid tugeva kasvuhooneefekti tõttu keema.

Samuti ei leidnud töörühm atmosfäärist ammoniaaki (NH₃​) ega vingugaasi (CO). Nende gaaside puudumine toetab samuti pigem vedela ookeaniga stsenaariumi. Ammoniaak lahustuks ookeanivees kergesti ning vingugaasi tase on paksudes, gaasilistes atmosfäärides reeglina kõrgem. Teadlased rõhutavad siiski, et nende gaaside puudumist ei saa veel lõplikult kinnitada.

Vaatamata kahtlustele dimetüülsulfiidi esinemise osas peab töörühm K2-18 b endiselt üheks paremaks paigaks, mille näitel uurida Maa-sarnase temperatuuriga eksoplaneetide võimalikke elukeskkondi. Hu töörühma hinnangul tuleb teha veel täiendavaid vaatlusi, et määrata nii leitud gaaside hulk atmosfääris kui ka veenduda teiste gaaside puudumises.