Neptuuni algsetest kuudest on alles ainult üks
Neptuunil, Päikesesüsteemi kaheksandal planeedil — kauguse poolest Päikesest — on kummaline kuustik.
Neptuuni kaaslaskonnas domineerib massiivselt üksainus taevakeha, Triton, mille mass moodustab 99,5 protsenti kõigi Neptuuni ümber tiirutavate kuude massist kokku.
Peale selle tiirleb Triton Neptuuni ümber planeedi pöörlemisele vastupidises suunas ehk retrograadsel orbiidil.
Nii Tritoni orbiit kui ka keemiline koostis on viinud teadlasi mõttele, et tegu on hoopis kaugemalt, Kuiperi vööst pärit taevakehaga, mille Neptuun on endale kaaslaseks haaranud.
Tritoni tulek paiskas Neptuuni varasema kuude süsteemi täiesti segi ja peaaegu hävitas selle.
Ameerika teadlased väidavad nüüd oma uuringu põhjal, et ainus algne kuu, mis Neptuunile alles jäi, on Nereid, mis on Neptuuni 16 kuu seas suuruselt kolmas.
Temagi käitub päris kummaliselt, tiirutades ülipiklikul orbiidil, nii et kaob mõnikord Neptuunist suurele kaugusele, siis aga tuhiseb jälle lähedalt mööda. Üheks tiiruks kulub tal pikk aeg, umbes üks Maa aasta.
Ebatavalise orbiidi põhjal on arvatud, et ka Nereid võib olla Neptuuni juurde haaratud, mitte koos Neptuuniga ühes kandis tekkinud.
Matthew Belyakov California Tehnikainstituudist Pasadenas ja ta kolleegid on nüüd James Webbi kosmoseteleskoobi vaatlusandmete põhjal analüüsinud Nereidi koostist ja väidavad tulemuste põhjal ajakirjas Science Advances, et Kuiperi vööst nagu Triton Nereid kindlasti pärineda ei saa, sest tal on selleks liiga palju jääd.
Pigem leiavad nad, et Nereid on üks Neptuni algseid, Tritoni-eelseid kuusid.
Belyakovi ja kolleegide arvutimudel järgi hävitas hoogsalt saabunud Triton oma raskusjõu mõjul muud algkuud või pillutas nad kus see ja teine, kuid Nereidi suunas praegusele ülipiklikule orbiidile.
Muud praegused kuud on siis tekkinud peamiselt vanemate kuude purust.
Nereidi läbimõõt on umbes 350 kilomeetrit. Nii suure kuu kohta on teda häbematult vähe uuritud. Aga eks Neptuuni süsteem ole ka kaugel ja ainus kosmoseaparaat, mis seal kandis käinud, oli Voyager 2 aastal 1989.
Õnneks on nüüd teadlaste käsutuses võimas James Webbi teleskoop, kuid ühtegi kohalelendu, mis võiks ju aidata Neptuuni kuude päritolu veelgi paremini mõista, praegu kavas ei ole.
