Sitked bakterid suudavad kosmoses ellu jääda mitu aastat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mikroobid jäeti rahvusvahelises kosmosejaamas aastateks jaapanlaste mooduli pinnale.
Mikroobid jäeti rahvusvahelises kosmosejaamas aastateks jaapanlaste mooduli pinnale. Autor/allikas: JAXA/NASA

Äärmuslikke keskkonnatingimusi taluda suutvad mikroobid kasvasid elusõbralikumates oludes hästi ka juhul, kui nad veetsid eelnenud kolm aastat avakosmoses.

Jaapani teadlased eesotsas Akihiko Yamagishiga Tokyo Ülikoolist tegid katseid bakteriga Deinococcus radiodurans. Ekstremofiil suudab trotsida ultraviolettkiirgust, ülimadalat temperatuuri, ioniseerivat kiirgust ja pikemat aega veeta olekut. Spetsiaalse õhupalliga vaatlusi tehes leiti 2008. aastal samu baktereid kuni 12 kilomeetri kõrguselt.

Mikroobide võimete proovile panemiseks laskis saata Yamagishi töörühm need 2015. aastal rahvusvahelise kosmosejaama pardale. Katseaparatuur kinnitati jaapanlaste mooduli Kibo välispnnale. Osad bakterid pidid taluma avakosmose karme tingimusi aasta ning teised kaks või kolm aastat. Samuti erines eri bakterikolooniate läbimõõt.

Katsemooduli uuesti maale saatmise järel uurisid teadlased, kui paljud mikroobidest suudavad endiselt jaguneda. Mõned ekstremofiilid tegid seda vaevata ka kolm aastat hiljem.

Yamagishi töörühm ennustab tulemuste põhjal koostatud mudeli põhjal, et enam kui ühe millimeetrise läbimõõduga kolooniad oleksid trotsinud karme tingimusi kuni kaheksa aastat. Sellest veel oluliselt suuremate kolooniate eluiga võiks küündida aga 15–45 aastani.

Ekstremofiilide vastupidavuse taga on tõenäoliselt mitu tegurit. Mikroorganismil on oma genoomist mitu koopiat ning samuti suudab parandada see äärmiselt hästi selle pärilikkusaine kahjustusi.

Panspermia ehk elu ühelt planeedilt teisele levimise võimalikkuse tõestamiseks on vaja teha aga täiendavaid katseid. Kuigi üliharva võivad objektid planeetide soodsa seisu korral jõuda näiteks Marsilt Maale vähema kui aastaga, võtab see meteoriitidel tavaliselt siiski kümneid miljoneid aastaid. Mikroobe atmosfääri jõudmisel kaitsva kapsli asemel peaksid taluma need aga tuhandete kraadideni ulatuvat temperatuuri mõne kosmosekivi sisemuses.

Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Microbiology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: