Teadlane teab: geenid ütlevad, millised mikroobid inimeses elavad ({{commentsTotal}})

Meile tuntud bakteritest enamus ei põhjusta haigusi. Vastupidi, mikroobid toetavad oma elutegevusega inimese organismi, normaalset funktsioneerimist. Mis on mikrobioota, mis mikrobioom ja kuidas seda uuritakse, räägib Tallinna ülikooli süsteemibioloogia lektor Kairi Koort.

Terminiga mikrobioota tähistavad teadlased teatud kogukonna kõikide mikroorganismide kogumit. Mikrobioomiks nimetatakse kõikide nende organismide genoomide kogumit.

Niisiis saab eristada keskkonnas näiteks vee ja mulla mikrobioomi, erinevate taimede mikrobioome ning inimese mikrobioomi.

Inimkeha koloniseerib suur hulk mikroobe, mis moodustavad igale anatoomilisele piirkonnale iseloomuliku spetsiifiliste bakterite, viiruste ja mikroobsete eukarüootide kogukonna. Eristada saab näiteks seedetrakti või naiste suguteid asustavat mikrobiootat.

Inimese organismiga seotud mikroobide kogukonnad on laialdaselt seotud inimese haigustele vastuvõtlikkuse ning patogeneesiga. Iga sellist spetsiifilist mikroobikogukonda on tänapäeval võimalik uurida tervikuna, kasutades selleks molekulaarseid meetodeid nagu kaasaegsed sekveneerimis- ehk järjendamismeetodid.

 

Aga miks on üleüldse vaja uurida mikroobide geene?

Vajadus selliste moodsate meetodite kasutamiseks on suur, kuna paljud mikrobioota komponendid pole iseseisvalt laboris kultiveeritavad ehk neid ei saa laboris kasvatada, ning see tekitab nende uurimisel suuri väljakutseid.

Spetsiifiliste sekveeerimismeetodite rakendamise abil saab mikroorganisme tuvastada kogutud proovist eraldatud ja sekveneeritud DNA järjenduste alusel.

Tuvastatakse nii, et võrreldakse sekveneeritud DNA-piirkondi varasemalt sekveneeritud mikroorganismide genoomidega.

Järgmise põlvkonna DNA sekveneerimismeetodite rakendamine on võimaldanud nende komplekssete mikroomide keerukamaid analüüse ja proovide võtmist mikroobikultuurist sõltumatute meetodite abil.

Sekveneerimisandmete analüüs bioinformaatiliste meetodite abil võimaldab tuvastada erinevusi anatoomiliste piirkondade kogukonstruktsioonis, indiviiduaalseid eripärasid ning eristada üksteisest terveid ja haigeid seisundeid.

Järgmise põlvkonna DNA sekveneerimise rakendamine kliinilistes ning keskkonnaga seotud uuringutes on muutnud meie arusaama nii inimese bioloogiast kui ka ökosüsteemide toimimisest.

Mikroobide uurimise lugu

Esimene inimene, kes vaatles elusaid mikroorganisme juba 17. sajandi keskpaigas oli Anton van Leeuwenhoek.

Alles eelmise sajandi lõpus pärines suurem osa meie teadmisi mikroobide kohta laboris isoleeritavatest kultuuridest ja meie arusaamad mikroobide rollist erinevates haigusseisunditest tuginesid 19. sajandil Robert Koch'i sõnastatud postulaatidel.

Puhaskultuuris kasvatati mikroorganisme neile sobivates vedelsöötme keskkondades või erinevatel tardsöötmetel. Mikroobe uuriti peamiselt üksikliikide kaupa.

Mikroobi-temaatikat ümbritsev diskussion keskendus peamiselt haigustekitajate tuvastamisele (tuberkuloosi, gonorröa, katku jpt), haiguste ennetamisele ja puhtuse edendamisele.

Toimetaja: Marju Himma



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: