Kuidas oma unenägu kontrollida? Teadlane jagab näpunäiteid ({{commentsTotal}})

Kirkad unenäod teevad virtuaalreaalsusele silmad ette.
Kirkad unenäod teevad virtuaalreaalsusele silmad ette. Autor/allikas: halderman/Creative Commons

Eksperimentide tegemine pole ainult teadlaste pärusmaa. Neist kõige tähtsamat teeb nimeka teadvusteadlase Giulio Tononi sõnul igaüks öösel unenägusid nähes. Nüüd on Austraalia teadlased välja nuputanud, kuidas anda neile kõige tõhusamalt veel täiendav mõõde. Piisavalt harjutades saab kasvatada oluliselt võimalust näha kirkaid unenägusid ja mõjutada nende kulgu teadlikult.

Päikesetormi vältimiseks end mõttejõul Merkuurilt hetkega Alpi kuurortisse saatmine? Pole probleemi. Sarimõrtsuka käest pagemiseks tiibade kasvatamine? Lase teha vaid üks sõrmenips. Hommikuks armsama sünnipäevasoneti kondikava kirjutamine? Ongi paras hetk! Kirkad unenäod avavad inimeste jaoks virtuaalreaalsusest köitvama võlumaailma, mille kuningas on igaüks ise.

"Probleem on aga selles, et meil pole endiselt piisavalt häid tehnikaid, millega kirkaid unenägusid järjepidevalt esile kutsuda. See raskendab nende võimalike kasutusalade uurimist," sõnas ajakirjas Dreaming ilmunud uurimuse juhtivautor Denholm Aspy ERR Novaatorile antud intervjuus. Nõnda on olnud psühholoogide seas nende vastu huvi vähemalt teaduslikul tasandil pikka aega suhteliselt leige. Olgugi et nähtust kirjeldati põhjalikult juba 1979. aastal.

Tänaseks on leitud isegi kirgaste unenägudega seonduvad neuraalsed korrelaadid. Teadvusseisundiga seostatav aju elektriline aktiivsus erineb selgelt nii ärkvelolekust kui ka REM-unest.

Kogemuslikult näevad inimesed kirgaste unenägude ajal küll jätkuvalt unenägusid, kuid on sellest ise teadlikud. Potentsiaalselt oleks sellest Aspy sõnul kasu näiteks õudusunenägude traumaatilise mõju leevendamiseks. Samuti võib see avada täiendava võimaluse teadvuse olemuse paremaks mõistmiseks.

Küsitluste kohaselt kogeb kirkaid unenägusid vähemalt korra oma elu vältel 55 protsenti täiskasvanutest. Regulaarselt ehk sagedamini kui kord kuus ligikaudu 23 protsenti. Mõned inimesed näevad neid lausa igal õhtul. Seda vähemalt juhul, kui uskuda inimeste enda meenutusi. Taolistel tagasiulatuvatel uuringutel on omad probleemid.

Nõnda otsustas Aspy kolleegidega panna värskes töös paremini kontrollitud tingimustes proovile kolm populaarset kirgaste unenägude esile kutsumiseks kasutatud tehnikat. Kokku osales uuringus 169 inimest, rohkem kui üheski teises analoogses varasemas uuringus. "Kõige tõhusamaks osutus MILD tehnika ehk kirgaste unenägude mnemooniline esile kutsumise tehnika. Seda teiste tehnikatega kombineerides näevad inimesed kirkaid unenägusid keskmiselt 17 protsendil öödest," märkis Aspy.

Kui pärast öösel ärkamist ja tehnika rakendamist õnnestub uinuda viie minuti järel, võib näha kirkaid unenägusid isegi peaaegu igal teisel juhul. Tõsi, see järeldus seisab statistiliselt veidi nõrgematel alustel.


RT ehk reaalsuse testimise tehnika: Seda kasutanud uurimisalused pidid küsima endalt päevas vähemalt kümme korda, kas nad näevad hetkel und ja otsida oma vaateväljast midagi kummalist või ebaharilikku. Seejuures pidid nad katsuma teha seda piisavalt veendunult, et neil tekiks tõesti vastav kahtlus. Iga reaalsustest tuli lõpetada katsega hingata läbi suletud suu. Und nähes sellega väidetavalt probleeme ei teki.

WBTB ehk ärka ja tagasi voodisse tehnika: Osalised pidid äratama end äratuskellaga viis tundi pärast voodisse heitmist. Seejuures tuli paigutada kell piisavalt kaugele, et selle kinnikeeramiseks tuli voodist tõusma. Uuesti voodisse heites pidid nad läbi lugema umbes 700-sõnalise teksti teemal "Mida teha, kui näed kirgast unenägu?". Nimele vastavalt sisaldas see juhiseid, kuidas kirgast unenägu ära tunda ja vältida selle peale üles ärkamist..

MILD tehnika: Katses paluti osalistel end äratuskellaga äratada viis tundi pärast voodisse heitmist, tõusta ärkamise istukile, meenutada ärkamise järel viimati nähtud unenägu ja korrata endale veendunult: "Järgmine kord, kui ka ma und näen, mäletan ma, et ma näen und". Viimaks soovitati neil meenutada viimast unenägu ja otsida neist veidraid või ebaharilikke hetki, mis aitaks neil järgmine kord mõista, et tegu on unenäoga. Samme paluti korrata senikaua, kuni nad uuesti uinusid.


Samuti tuleb Aspy sõnul kasuks võime meenutada paremini oma unenägusid. Selle parandamiseks võiks kaaluda näiteks unenäopäeviku pidamist või üritada meenutada neid üksikasjalikumalt vähemalt järgneval hommikul. "Kuid unenägude unustamine seostub ka toitainete, näiteks B6-vitamiini kroonilise puudusega. Kohati võib see olla hoopis tõsisema probleemi üks sümptomitest," lisas psühholoog.

Ent kas enda keset ööd ülesajamine on ikka hea mõte? Eriti arvestades, et suur osa elanikkonnast kannatab niigi kroonilise unenappuse käes. "Vähemalt meie katses olid MILD tehnikat rakendanud inimesed järgnenud hommikul teistest rohkem välja puhanud. See viitab vähemalt, et see ei kahjusta unekvaliteeti;" märkis Aspy. Samas ei saa täiesti kindlalt öelda, et parema unega inimesed näevad kirkaid unenägusid lihtsalt sagedamini.

Aspy ise kogeb kirkaid unenägusid keskmiselt paar korda nädalas. "Sa võid mõelda sellest kui võimsast virtuaalreaalsuse masinast, mis ei võimaldada sul kogeda mitte ainult helisid ja pilte, vaid ka kõikide teiste meelte pakutavat. Sa võid kogeda praktiliselt kõike, mida sa oskad välja mõelda," lisas psühholoog.

Uurimus ilmus ajakirjas Dreaming.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: