Aju liigitab sõnu ka magades ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Charlie Barker/Creative Commons

Kui uni poleks elus püsimiseks hädavajalik, võiks seda pidada maha visatud ajaks. Kaheksaks tunniks enda ülejäänud maailmast eemaldamine ei tundu eriti mõistlik. Värske töö näitab aga, et aju ei eraldata magama heites keskkonnast sugugi mitte täielikult ja see jätkab isegi kuuldavate sõnade eelnevalt määratletud kategooriatesse jagamist.

Kuigi näiliselt võib tunduda, et kosutava une ajal lukustatakse inimeste tajud, nagu kuulmine ja haistmine, läbitungimatusse kappi, on viimastel aastatel leitud üha rohkem tõestust, et see ei pea tegelikult paika. Magavad inimesed suudavad hakata seostama näiteks kindlaid lõhnu kindlate helidega. Samuti näib õppimise ajal ninasõõrmetesse tunginud lõhna une ajal toimuva õpitu kinnistamise ajal hoomamine õpitulemusi parandavat.

Tegu ei ole siiski une ajal õppimisega, nagu seda igapäevases kõnes mõista võiks. See ei tähenda aga, et aju midagi enamat teha ei suudaks. Varem muu hulgas imikute teadvuse uurimisega pealkirjadesse sattunud Sid Koudier Prantsusmaal asuvast kognitiivsete teaduste psühholingvistika laboratooriumist leiab ajakirjas Current Biology ilmunud uuringus, et organ suudab une ajal kuuldavaid sõnu nende tähenduse põhjal elututeks ja elusateks liigitada.

Hüpoteesi kontrollimiseks pani ta katsealustele pähe EEG-mütsikese ning palus neil vajutada vasaku ja parema käe all olevat nupukest, mis liigitasid sõna elutuks objektiks või elusaks loomaks. EEG-müts võimaldas seejuures aju elektrilist aktiivsust jälgida. Kuna parema ja vasaku käe liigutamisega kaasnev aktiivsus oli kergelt erinev, sai kategoriseerimisest ka pelgalt elektroentsefalograafi abil aimu saada.

Kui ülesanne oli muutunud katsealuste jaoks juba automaatseks, viis Koudier koos kaaslastega nad pimedasse voodiga tuppa, kus vabatahtlikud uinuda said. Eelnenud liigitamisega paluti neil jätkata seni, kuni nad paratamatult une hõlma triivisid. EEG lindistused näitasid, et motoorne ajukoor jätkas sõnade kuulmisel aktiviseerumist ka siis, kui katsealused juba sügavamalt magasid. Loomulikult ei kaasnenud sellega käte reaalset liikumist, ent sellele vaatamata sai aktiveerumismustritest välja lugeda, et katsealused kategoriseerisid sõnu valdavalt õigesti ka magades.

Koundier spekuleerib kolleegidega, et nähtu on võimalik, kuna tegevuse automaatseks muutudes ei pea see enam haarama abstraktse mõtlemisega seostatavat prefrontaalset ajukoort, mille aktiivsust une ajal oluliselt pärsitakse. (Viimase tõttu võivad ka unenäod äärmiselt sürreaalsed olla).

Järgmise sammuna plaanib Koudieri töörühm uurida, kas leitud mehhanismi kaudu saab une ajal ka uut teavet omastada, eeldusel, et õpiprotsess piisavalt automatiseeritud on. Lähitulevikus realistlikuma eesmärgina loodavad nad aga välja selgitada, kui keerukat lingvistilist informatsiooni aju une ajal töötleda suudab.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Current Biology

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: