Uus teooria selgitab, kuidas uni loominguliste ideedeni viib ({{commentsTotal}})

Originaalsed ideed pole alati pärit unenägudest.
Originaalsed ideed pole alati pärit unenägudest. Autor/allikas: Meiying Ng on Unsplash

Uni aitab näha probleeme värske pilguga ja leida kohati täiesti ennekuulmatuid lahendusi. Seda on näidanud varasemad eksperimendid. USA ajuteadlased on käinud välja nüüd uue teooria, mille kohaselt aitab uudsete lahendusteni jõuda selle erinevate faaside vastastikmõju.

Laias laastus jaguneb uni REM ja mitte-REM uneks. Viimane moodustab ööst suurema osa ja jaguneb omakorda mitmeks staadiumiks. Neist ühes, sügava une faasis laenglevad üheaegselt ja tugevalt miljonid ajurakud. Ärkveloleku ajal ei juhtu midagi taolist mitte kunagi. Uuringute kohaselt taasesitatakse sellel ajal päeva jooksul tekkinud mälujälgi. Näiteks aktiveeruvad ajurakud roti ajus samas järjestuses, kui tegid need seda samal päeval labürindis joostes.

See aitab mälestusi kinnistada, tugevdada ja seostada eelnevate mälestustega. Samas faasis teeb aju ka kogetust üldistusi. Korduvate sündmuste nagu sünnipäevade puhul jäävad seetõttu neist seetõttu paremini meelde korduvad elemendid nagu kook või kingitused. "Neid elemente esindavad piirkonnad aktiveeruvad ajus tugevamalt," selgitas Penny Lewis, Cardiffi ülikooli ajuteadlane. Kohal olnud külaliste täpne nimekiri kaob seevastu mälust kiiremini. Lõpptulemusena kujunebki sünnipäevast kindel kontseptsioon.

Kuigi seda juhtub pidevalt, on see Lewise ja tema kolleegide sõnul eriti intensiivne just süvaunes. Sellel ajal on mälestusi, fakte ja muud infot pikemaajaliselt talletav ajukoor ja päeva jooksul kogutud mälestusi salvestab merihobukujuline hipokampus seotud omavahel kõige tihedamalt. Välja käidud teooria ühe läbiva ideena sunnib aju keskosas asuv piirkond uute mälestuste varasemaga seostamiseks ajukoort taasesitama just nendega seotud temaatiliselt mälestusi. Näiteks neid sünnipäevi, mida pidasid inimesed töö või sõbra vanaema juures.

Kiirete silmaliigutuste poolest tuntud REM-une ajal on pilt aga vastupidine. Erinevad ajukoore osad löövad laenglema näiliselt täiesti juhuslikult. Samal ajal ujutatakse aju üle atsetüülkoliiniga. Ühend takistab hipokampuse ja ajukoore vahelist suhtlust. Ajurakkude omavahelised ühendused saavad sel ajal mõlemas ajuosas kergemini tekkida, nõrgeneda ja tugevneda.

Lewise ja ta kolleegide sõnul võimaldabki see kokkuvõtlikult leida teadvustamatult seoseid esmapilgul täiesti erinevate nähtuste vahel. Näiteks näha nende omavahelise seose kerge tugevnemise läbi teatavaid paralleele tähe ümber tiirlevate planeetide ning aatomituuma ümber tiirlevate elektronide vahel. Mitte-REM uni aitab tuvastada parasjagu olulised kontseptsioonid ja ideed. REM uni need aga omavahel ühendada. Mõnikord võib sellest näiliselt ületamatu probleemi lahendamiseks piisata.

Seejuures läbib aju samu staadiumi öö jooksul mitu korda. Mitte-REM- ja REM-uni vahelduvad keskmiselt iga 90 minuti tagant. "Sarnaselt võivad töötada sama probleemi kallal mitu teadlast, aeg-ajalt teineteisega oma tulemusi jagada ja siis selle kallal uuesti omaette töötada. Nii mitu korda," laiendas Lewis. Seega tuleks keerukate probleemidega silmitsi seistes kasuks öösel korralikult magada. Kastist välja mõtlemist nõudvate lahenduste puhul ei tohiks sama loogika alusel liigselt kiirustada.

Ajuteadlane nentis, et teooria kõik osad pole eksperimentaalselt tõestatud. Näiteks ei leidu veel kuigi palju otseseid tõendeid, et hipokampus paneb ajukoores laenglema tõesti need rakud, mis esindavad uue mälestusega seotud mälestusi. Ajukahjustusega patsientide uurimisel on samas leitud, et mõned inimesed saavad elus hakkama ka ilma REM-uneta.

Teisalt viitavad Lewise värskemad katsed, et katsealuseid erinevates unestaadiumites äratades mäletavad nad sündmusi tõesti veidi teistmoodi. Tulemusi pole aga veel avaldatud eelretsenseeritud teaduskirjas. Tulevikus tehtavates katsetes plaanivad nad aga ühte või teist unestaadiumi alla suruda või nende mõju võimendada ning uurida, kuidas mõjutab see inimeste probleemide lahendamise oskust.

Senikaua võib aga lihtsalt teadmiseks võtta, et näiliselt lahendamatu probleemide ees seistes võib olla kasulik aeg maha võtta ja magama minna.

Uurimus ilmus ajakirjas Trends in Cognitive Science.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: