"Mõistagi on tegu loomkatsega. Me ei saa täie kindlusega öelda, et raseduse ajal väikese koguse antibiootikumide võtmisel võib olla inimestele kahjulik mõju. Kuid seost tuleks eelnevate tööde valguses põhjalikumalt uurida," sõnas John Bienenstock, Hamiltoni St. Josephi haigla aju-keha instituudi direktor, ERR Novaatorile antud intervjuus. Katsetest ilmnes lisaks, et hiirtel avaldunud sümptomeid leevendas antibiootikumikuuri ajal probiootikumide ehk baktereid sisaldavate toodete tarbimine.

Antibiootikumide kahjulikele kõrvalmõjudele on viidanud ka mõned hiljutised inimesi hõlmanud epidemioloogilised uuringud. Selle aasta jaanuaris ilmunud töös leidsid uus-meremaa teadlased 871 lapse põhjal, et esimesel eluaastal antibiootikume saanud lastel esines 7–11. eluaastal rohkem käitumisprobleeme ja depressiooni sümptomeid. Möödunud aastal leiti 142 soome last vaadelnud uurimuses, et korduvad antibiootikumikuurid varajases nooruses seostuvad hilisemas elus kõrgema ülekaalulise ja astma riskiga.

"Kliinilises mõttes on inimeste puhul hetkel parim hinnang, et suures koguses antibiootikumide võtmine avaldab kahjulikku mõju. See ei tähenda, et peaksime antibiootikumide kasutamisest loobuma. Kuid see manitseb tegema seda vastutustundlikumalt," rõhutas Bienenstock.

Värske uuringu raames manustas Bienenstock kolleegidega hiireemadele väikeses annuses antibiootikume viimastest tiinusnädalatest kuni imetamisperioodi lõpuni.Töörühm leidis, et kuue nädala vanuste hiirepoegade aju-vere barjäär oli tavapärasest õhem. Samuti leidus nende teatud ajupiirkondades rohkem immuunvastust mõjutavaid valke – tsütokiine.

Miks molekulid ajus antibiootikumide mõjul põletikku tekitavad, pole hetkel selge. Inimeste puhul võib näha Bienenstocki sõnul sarnast reaktsiooni varajases elus saadud trauma korral.

Antibiootikumide mõju peegeldus ka loomade käitumises. "Antibiootikume saanud emadele sündinud hiirepoegadest ilmutas testides agressiivset käitumist 42 protsenti, kontrollrühmas vaid üheksa protsenti. Samal ajal olid nad veidi vähem ärevad ja sotsiaalsed," selgitas Bienenstock. Kummalisel kombel võis näha seda aga vaid isashiirte seas.

Kahjulikku mõju pehmendasid katsetes bakteri Lactobacillus rhamnosus JB-1 sisaldavad probiootikumid. "Inimeste puhul pole me aga taas kindlad, millistel probiootikumidel võiks olla sarnaselt kasulik mõju. Näiteks Euroopa Liidu hinnangul pole tegelikult veel ühegi probiootikumi kasulik mõju teaduslikult piisavalt tugevalt tõestatud," sõnas teadlane. Samas märkis Bienenstock, et selle kohta koguneb järjest rohkem tõendeid.

"Ausalt öeldes, kui ma oleksin ise rase naine, kes peab tegema läbi antibiootikumikuuri, võtaksin igaks juhuks probiootikume. Kaotada pole midagi," märkis teadlane.

Mikrobioomi uurimisele pühendunud hollandi mikrobioloog Willemm de Vos tervitas Novaatorile saadetud kommentaaris uut tööd, kuid rõhutas, et täiendava teadmuse saamiseks on tarvis läbiviia rohkem inimestele keskenduvaid epidemioloogilisi uuringuid.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications